Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hawking soovitab koloniseerida Kuu ja Marsi

23. aprill 2008, 09:28

Stephen Hawking avaldas NASA 50 sünnipäeva
puhul peetud kõnes arvamust, et inimkond peaks senisest märksa enam panustama
kosmose koloniseerimisele. Hawkingi sõnul tuleks selleks eraldada 0,25 protsenti
maailma majaduse kogutoodangust. See number ületab kümnekordselt NASA praeguse
eelarve.

Briti teadlane Stephen Hawking on üks tänapäeva tuntumaid füüsikateoreetikuid, kelle uurimused on seotud peamiselt relatiivsusteooria ja mustade aukudega. Talle on lisanud tuntust mitmed populaarteaduslikud raamatud, millest tuntuim on „A Brief History of Time“ (Aja lühilugu). Hawkingi tuntusele on kaasa aidanud ka asjaolu, et ta on raske närvihaiguse tõttu peaaegu täielikult halvatud. Suhelda ja uurimistööd teha saab ta spetsiaalse arvuti ja kõnesüntesaatori abil.

Hawking on varemgi avaldanud arvamust, et inimestel tuleks mõelda teiste taevakehade koloniseerimisele, sest see on tugevaks kindlustuseks inimkonna säilimisele juhuks, kui asjad Maal mingil põhjusel väga halva pöörde võtavad. Kaugemaks eesmärgiks peaks inimkonnal olema laiendada oma tegevust väljapoole Päikesesüsteemi, kirjutas New Scientist.

Washingtonis peetud kõnes keskendus ta aga lähematele väljakutsetele. Hawking toetab tugevalt Kuule tagasipöördumise ning seejärel ka inimese Marsile saatmise ideed. „Kuu on hea koht alustamiseks, sest asub meile lähedal ning sinna on võrdlemisi lihtne minna,“ ütles Hawking. „Marss on aga läheduse, vee olemasolu ja elu leidumise võimaluse tõttu järgmiseks loogiliseks sammuks“.

Mitmed nimekad teadlased, nende hulgas Nobeli auhinna laureaat Steven Weinberg, on avaldanud arvamust, et inimese kosmosesse saatmine on mõttetu, sest robotid suudavad koguda enam teadusele vajalikke andmeid ning teha seda odavamalt.

Hawking rõhutab aga just inimese olulisust, sest mehitamata missioonid ei eruta avalikkust ning pikemaajaliseks strateegiaks peab meil nagunii olema inimese saatmine sinna, kus keegi veel kunagi käinud ei ole.

Eesmärgiks peab olema leida mõne teise tähe ümbert Maa-sarnane planeet ning asutada end ka sinna elama. Hetkel ollakse sellest eesmärgist veel väga kaugel, sest isegi ühtki ligilähedaselt sobivate omadustega planeeti pole leitud, rääkimata tehnoloogiast sinna jõudmiseks.

Järgmise 200 kuni 500 aasta jooksul jõuab inimkond Hawkingi arvates võimekuseni sooritada reise miljonite valgusaastate kauguste tähtede juurde.

„Seniks aga tuleb meil kulutada ressursse maiste probleemidega maadlemiseks, nagu näiteks globaalne soojenemine, kuid ma usun, et selle kõrvalt jääb piisavalt raha ka kosmose koloniseerimiseks,“ ütles ta.

„Isegi kui me suurendaksime kulutusi kosmoseprogrammidele praegusega võrreldes 20 korda, moodustaks see ikkagi tühiselt väikse osa kogu maailma SKT-st,“ ütles Hawking. „Kas 0,25 protsenti on inimkonna tuleviku nimel tõesti liiga palju maksta?“ küsis ta.

Hawking puudutas ka küsimust, miks pole SETI-programm ehk mõistusega maavälise elu otsingud siiani tulemusi andnud.

Hawkingi sõnul on kolm võimalust: elu on universumis väga haruldane; lihtsad eluvormid on tavalised, kuid intelligentne elu on äärmiselt harvaesinev või siis on intelligentsetel organismidel kalduvus ennast kiirelt hävitada.

„Ma ise pooldan teist võimalust, et intelligentne elu on lihtsalt väga harvaesinev nähtus, kuid primitiivsed eluvormid on üsna tavalised,“ ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. January 2009, 17:37
Otsi:

Ava täpsem otsing