Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: juhtide maine Eestis kehvapoolne
EASi juhtimisteadlikkuse programmi juhi Veigo Kella sõnul näitab uuring, et Eesti juhid ei ole suutnud elanikkonna seas saavutada Euroopa juhtide mainet. "Ma ei usu, et kõigil küsitletutel oleks olnud tegelikku pikaajalist kokkupuudet Euroopa juhtidega, pigem toob uuring välja, et meie juhtide käitumine ei vasta töötajate ootusele," kommenteeris Kell. Ta lisas, et sellise suhtumise taga võib mõnel määral näha ka Eestil kultuuritausta, kus juhti vaadatakse ennekõike kupjana. "Juhti ei nähta sageli liidrina ja tihti ei näe juhid ka ise ennast liidrina," märkis Kell.
"Kaldun arvama, et viga ei ole mitte Eesti juhtides, vaid töötajates. Soomes on spetsialistide efektiivsus hoopis suurem, aga Eesti inimene ei suuda oma tööd ise teha," ütles peamiselt juhtivate töötajate sihtotsinguga tegeleva Amrop Heveri partner Tiina Keskküla. Tema sõnul on spetsialistide ootused juhile kohati väga ebarealistlikud.
Keskküla sõnul on kindlasti Eesti juhtidel võrreldes näiteks Baltimaade juhtidega väiksem kogemus, mis tuleneb otseselt Eesti turu väiksusest. Tema kinnitusel on Eestis tugevad IT-juhid, aga suurettevõtete juhtide kogemus jääb alla nii Lätile kui ka Leedule.
"Inimeste ettekujutuses on Euroopa juht tõenäoliselt keegi mannekeeni naeratuse, kvaliteetse ülikonna ning kallite kingadega härrasmees kuskilt klantspildilt," ütles CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson.
"Töötajate arusaam asjadest on Eestis isiklikum ning nägemus lühiajalisem. Inimesed ei mõtle ette, et kas nende töökoht on olemas ka näiteks viievõi kümne aasta pärast, sest olulisem on tänane isiklik heaolu," ütles Johanson.
Tema sõnul on sellele mitu selgitust. "Põhjus võib olla nooruke vabariik ja lühike iseseisvusperiood, ülikiire majanduskasv ning palgaralli, õppimis- ja töötamisvõimaluste avardumine," rääkis ta.
Veel arvas Johanson, et sellise uuringu tulemustes võis mängida kõrget rolli ka paljude inimeste üldine rahulolematus oma elatustaseme, ühiskonnas toimuva ning ka tööga - kehvad töötingimused, oskustele mittevastav töötasu.