Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ilves: mina internetiseerisin Eesti koolid

Mariliis Pinn 24. aprill 2008, 12:30

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul aitas
USA Leonia keskkool teha Eestist ühe enam internetiseeritud rahva maailmas.

Leonias üles kasvanud Ilves läbis nelja-aastase matemaatika kursuse, kus õpetati ka programmeerimist. Eesti põgeniku poeg maksis Columbia ülikoolis õppimise eest töötades samal programmeerijana, kirjutas northjersey.com.

Meenutades enda kogemusi 1996. aastal Eesti valitsuses töötades rõhus ta haridussüsteemis arvutitele. „Ma taipasin, et mu riik vajab inimesi, kes oskavad arvuteid kasutada. Mina tegin ettepaneku arvutiseerida Eesti koolid ja 1997. aastaks olid koolid kõik internetiseeritud,“ ütles Eesti president Washingtoni saatkonnas intervjuud andes.

1991. aastal, kui Nõukogude Liit kokku kukkus, siis ei olnud Eestis moodsaid panku. Nüüd toimub enamik pangatehinguid online-keskkondades ning inimesed ka hääletavad veebis.

„See, et Eesti on üks internetiseeritumaid riike maailmas, on tänu minu õpetajale Christine Cummingsile,“ kiitis Ilves oma mentorit. Cummingsi programm rõhus kriitilisele mõtlemisele ja probleemide lahendamisele. Täna rakendab neid oskusi Ilves riigipeana.

Ilves tänab Leoniat. „See oli tore koht, kus üles kasvada. Seal oli suurepärane koolisüsteem,“ lisas president.

Ameerika Ühendriikides töövisiidil viibinud president Ilves pidas ka 22. aprilil South Florida Tampa ülikoolis loengu Eesti eduloost ja e-Eestist. President Ilves andis kuulajatele lühiülevaate riigi ajaloolisest taustast, nõukogude okupatsiooni tagajärgedest ning kiirest arengust viimase 17 aasta vältel.
“Aastal 1992, kui olime täpselt aasta elanud iseseisvuse taastatud riigis, oli Eesti SKP inimese kohta 702 dollarit. Selle näitaja järgi kuulus Eesti vaeste arengumaade hulka,” üles president Ilves. “Aastal 2007 küündis meie SKP inimese kohta juba 20 300 dollarini, mis viis meid ette Portugalist, kes oli Euroopa Liidu ja NATO liige juba siis, kui Eesti oli veel okupeeritud.”

President Ilvese sõnul ei olnud aastal 1991, kui Eesti iseseisvus taastati, okupatsioonirežiimist maha jäänud struktuuridega midagi peale hakata. “Kuid öeldakse, et uut asja on kergem luua kui vana ümber korraldada. Sama põhimõte kehtib ka Eestis. Nullist alustamine lubas jätta vahele osad etapid, mida loomulik areng mujal maailmas tingis.”

“Täna on Eesti üks innovaatilisemaid riike Euroopas,” märkis president Ilves. “98 protsenti pangatehingutest tehakse elektrooniliselt, sel aastal esitas 90 protsenti maksumaksjatest tuludeklaratsiooni e-maksuameti kaudu, meil toimivad e-valimised ning kõigil koolilastel on koolis ligipääs arvutile ja internetile.”

Kuid hästi internetiseerunud riigil tuleb president Ilvese sõnul arvestada ka uute riskidega. “Möödunud aasta mais sattus Eesti riik massiliste küberrünnakute alla,” kõneles riigipea. “Kuid õnneks olime selleks hästi valmistunud – äsja olid toimunud e-valimised, mille korraldamisel oli riik juba arvestanud erinevate probleemide ja rünnakutega.”

“Küberrünnakud andsid tegelikult ründajatele endile tagasilöögi – täna tegutseb Tallinnas NATO küberkaitsekeskus, mis just selle kuriteoliigiga tegeleb,” ütles president Ilves.

Pärast loengut vastas Eesti riigipea kuulajate küsimustele küberturvalisuse, ID-kaardi kasutusvõimaluste, Eesti osalemise NATO sõjalistel operatsioonidel, Eesti valimissüsteemi ja Eesti rolli kohta Euroopa Liidus.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. April 2008, 13:16
Otsi:

Ava täpsem otsing