Kolmapäev 1. märts 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas tuleb maailmalõpp: keskkonnareostus

24. aprill 2008, 11:37

Inimene ja keskkonnareostus on nagu sukk ja
saabas, need käivad ikka koos. Ei maksa arvata, et tegemist on tänapäeva
probleemiga.

Kui teie käsutuses oleks ajamasin ning te satuksite keskaegse Tallinna vanalinna tänavaile, siis oleks avanev vaatepilt ilmselt üsna šokeeriv – mingit prügivedu ei eksisteeri ning hobused, lambad ja teised loomad õiendavad oma loomulikud vajadused otse linnatänavaile ning mõistagi ei vaevu loomade omanikud nende järel koristama. Hingemattev hais paneb mõtlema, et tänapäevase transpordisüsteemiga kaasas käivad vingugaasid on selle kõrval meeldiv pisiasi.

Sellele vaatamata on olukord nüüdseks siiski mõnevõrra keerulisem ning seda mitmel põhjusel. Esiteks elab maailmas oluliselt rohkem inimesi ning need inimesed on ka keskmiselt jõukamad ehk saavad elu jooksul enam tarbida. Teiseks on muutunud reostuse iseloom. Orgaanilised jäätmed tekitavad küll ebameeldivaid probleeme, kuid pikas perspektiivis saab loodus nendega väga edukalt hakkama.

Hoopis teine lugu on plasti, kummi, raskmetallide, nafta ja kõikvõimalike kemikaalidega. Osad neist ei lagune looduses ka sadade aastate jooksul. Plastreostus on tekitanud hiiglaslikke ookeanidel hulpivaid prügisaari. Meres hulpiv plast korjab enda külge mürgiseid kemikaale, mis mööda toiduahelat lõpuks inimese toidulauale jõuavad.

Tööstuslik saaste on paljudes maailma linnades niivõrd teravaks probleemiks, et inimestel oleks kasulik ringi käia gaasimaskides. Osades piirkondades on reostustase sedavõrd kõrge, et keskmisest oluliselt suurem osa lapsi sünnib väärarengutega.

Suur osa Valgevene ja Ukraina territooriumist on Tšernobõli katastroofi põhjustatud radioaktiivse reostuse tõttu sisuliselt elamiseks kõlbmatud. Kantserogeensete ehk vähki tekitavate kemikaalide arv suureneb iga aastaga, olles praeguseks jõudnud üle 200 nimetuseni.

Kemikaalid võivad mõjutada inimese hormoone, samuti on mitmetel kemikaalidel inimese viljakusele negatiivne mõju. Seega võib inimkond lõpuks kaudselt iseenda tekitatud rämpsu sisse ära uppuda.

See seisukoht on ilmselt mõnevõrra äärmuslik ning vaadates ajalukku, on põhjust uskuda, et inimene saab uute tehnoloogiate kasutuselevõtu abil vanad probleemid seljatatud. Kindlasti ei saa aga keskkonnareostusse suhtuda kergelt. Tegemist on tõsise probleemiga, millest otseselt sõltub kõigi inimeste heaolu. Ei aita ka see, kui eemaldad end tsivilisatsioonist ja lähed metsa elama – atmosfäär on meil kõigil ju ühine.

Alusta lugemist siit: Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid

Loe edasi: Kuidas tuleb maailmalõpp: tuumasõda

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. May 2008, 13:53
Otsi:

Ava täpsem otsing