Uus biokütuste allikas

24. aprill 2008, 10:55

Texase ülikooli teadlased said valmis uute
omadustega mikroobi, mis toodab tselluloosi – selle saab omakorda muuta
etanooliks ja teisteks biokütusteks. Kui alustada tootmist suures mahus, võiks
teadlaste arvates sellega katta kogu transpordiks vajamineva energiakoguse.

Lisaks tselluloosile eritavad Malcolm Browni ja David Noblesi valmistatud tsüanobakterid ka glükoosi ja sahharoosi. Need lihtsuhkrud on peamised etanooli allikad.

“Tsüanobakterid on potentsiaalselt väga odavad etanooli ja teiste kütuste tootmiseks vajalike suhkrute allikad,” ütles mikrobioloog ja molekulaargeneetik Nobles. Brown ja Nobles väidavad, et nende tsüanobaktereid saab kasvatada suvalisse kohta ehitatud tootmishoonetes, kasutades inimestele joogiks kõlbmatut soolast merevett, kirjutas Physorg.

Uued tsüanobakterid kasutavad energiaallikana päikest, tootes ning eritades lihtsuhkruid ja tselluloosi. Neid saaduseid saab pidevalt koguda ilma baktereid häirimata või hävitamata (vetikatest ja viljast tselluloosi kättesaamiseks tuleb neid tootnud organismid tappa ning suhkrud mehaaniliste vahendite ning ensüümide abil eraldada). Tsüanobakterid saavad kasutada õhus sisalduvat lämmastikku, seega ei ole neid vaja lisaks väetada.

Nobles valmistas uut tüüpi tsüanobakterid (varasema nimega sinivetikad), lisades neisse tselluloosi tootmise geenid bakterilt Acetobacter xylinum, kes ise ei fotosünteesi. Uued tsüanobakterid toodavad suhteliselt puhast geelisarnast tselluloosi, mille saab lagundada glükoosiks.

“Taimedest kogutud tselluloos on kristalliseerunud ning segatud struktuuraine ligniiniga, seega on seda raskem lõhustada,” ütles Nobles. Tema üllatuseks tootsid uut tüüpi bakterid lisaks ka suurtes kogustes glükoosi ja sahharoosi, mis lihtsustab veelgi biokütuste tootmise protsessi.

“Tselluloosist etanooli ja biokütuste tootmine on kallis, sest tselluloosi ensüümide ja mehaaniliste meetoditega lõhustada on keeruline,” ütles Nobles. „Tsüanobakterite abil saab neid kalleid etappe vältida.”

Browni sõnul on tsüanobakterite kasutamise üheks plussiks see, et pole vaja kasutada suurtes kogustes põllumaad – see vähendab konkurentsi toidu kasvatamisega ning samuti survet metsade raiumisele. Ta usub, et tsüanobakterid võiksid olla vaid üheks mitmest taastuvenergia liigiks, mida tulevikus kasutatakse.

“Ilmselt on fossiilsetele kütustele vaja palju erinevaid alternatiive – meie sooviksime olla neist üheks,” ütles Brown. „Nafta on piiratud ressurss. Me peaksime seda kasutama hädavajalike toodete valmistamiseks, mitte seda lihtsalt põletama ning süsinikdioksiidiks muutma.”

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. July 2008, 15:43
Otsi:

Ava täpsem otsing