Hea seadus sai, laske ta nüüd läbi

Äripäeva toimetuse arvates on uue töölepinguseaduse eelnõu saanud hea. Hästi on välja kukkunud see, et peamist vaidlusobjekti, töötaja koondamishüvitist, pole vähendatud, vaid see jagati tööandja ja töötukassa vahel ära.

Kui tööandja maksab vaid ühe kuu koondamistasu, peaks tööandjad uue seadusega igati rahul olema. Õnnestus ära korraldada see, et tööturg on edaspidi mobiilsem, paindlikum. Aga töötaja õigusi oluliselt kahjustamata.

Kas lihtsam ja odavam koondamine tähendab ka suuremat arvu koondatuid, seda näitab aeg. Loodame, et seda ei juhtu. Kui töötaja koondamine on tööandjale lihtsam, on lihtsam ka uute töötajate töölevõtmine, sest tööandja hirmud on väiksemad. Siiani kaalus tööandja kaua, enne kui uue inimese tööle võttis. Nüüd on meile avanenud Euroopa Liidu tööturg, paindlikud töösuhted on meie enda huvides.

See, et osa koondamishüvitisest maksab töötukassa, on asja juures veel eriti positiivne: mis see raha seal pea olematu tootlusega seisab! Selle raha on sundkorras kokku kogunud tööandjad ja töötajad ise, las töötukassa nüüd luhvtitab sajalisi, sest põhjendatud vajadus raha väljamaksete järele on tekkinud. Parematel aegadel kogutu tuleb kehvematel aegadel käibesse tagasi.

Ja kui töötukassa raha kulub asja ette, mitte ei pöörita seda ABN Amro, ei tohiks seegi Eestimaale mingi suur kaotus olla.

Tahaks tunnustada ka ametiühinguid, kes sõdisid vastu koondamistasude vähendamisele. Nemad kui töötajate õiguste ja tagatiste eest seisev organisatsioon ei saanudki endale teistsugust käitumist lubada. Vastutöötamise tagajärjel avastati hoopis kolmas variant ja mindi töötukassa kallale. Hundid on söönud ja lambad terved - tubli, Harri Taliga!

Töötukassa hakkab abiraha maksma ka neile töötajatele, keda ei koondata, vaid kes lahkuvad töölt poolte kokkuleppel, aga ei leia määratud aja jooksul erialast tööd. Enamik ajakirjanikke ei tahaks vist koristajateks hakata - ja kas peakski? Ilmselt tuleb ennast töötuna arvele võtta ja läbida rutiinsed toimingud, enne kui raha saab. Aga see on parem kui mitte midagi.

Me ei ole sotsiaaltoetuste üldist suurendamist heaks kiitnud, vaid lähtunud põhimõttest, et aidata tuleb tõelisi abivajajaid. Kui töötaja on aastaid ausalt töötuskindlustusmaksu maksnud ja nüüd kas koondamise või poolte kokkuleppe tõttu töölt lahkub, vajab ta kahtlemata abi.

Töölepinguseaduse vastuvõtmise tõenäosuseks riigikogus on hinnatud 60%. Soovitame riigikogul tõsta protsent sajani ja seadus vastu võtta.

Autor: ÄP