Kindlustusturg vajab oma TALSEt - kindlustusindeksit

Kümme aastat tagasi jälgisid tuhanded huvilised igal õhtul spordiuudiste sissejuhatuseks, kui hästi-halvasti läks börsindeksil TALSE. Kõigil, põlvepikkustest vanaemadeni, oli selge, et tõusev TALSE on sama hea kui kiirjooksus esimesena finišeerida. Ehk ongi finantsteenuste kliendi harimine lihtne: tuleb leiutada turgu iseloomustav indeks ning lasta sel tõusta ja langeda?

Eelmisel aastal algatas Euroopa Komisjon konsultatsiooni jaefinantsteenustest, osundades, et turgu peab arendama, lähtudes kolmest juhisest: avatud ja konkurentsitihedad turud peavad olema korralikult reguleeritud, teenusepakkujad usaldusväärsed ning tarbija haritud.

Viimane on kõigi maade regulaatorite senise retoorika taustal uuenduslik lähenemine. Eestimaal suisa jõuluime, sest kolm finantstarka - Eesti Pank, finantsinspektsioon (FI) ja rahandusministeerium (RM) - viitasid detsembri lõpus koostööleppe uuendusest teavitades finantsharidusele kui poolte ühisele valulapsele.

Harimisel on parem hoiduda akadeemilisusest ja kantseliidi pruukimisest, kuid andku lugejad alustuseks definitsioon andeks: kindlustus on ootamatu sündmuse tagajärgede kompenseerimise vajaduse edasiandmine mõistlikel tingimustel ja tasu eest.

Meediast kindlustust uurides mõiste sisu enamasti meenutama ei pea. Ähmaseks jäävad seosed sündmuste, osaliste, tagajärgede, kompensatsiooni, tingimuste mõistlikkuse ja tasu vahel. Kindlustus(turg) on kas ebaküps, pidurdatud, kartellistatud või lihtsalt kasvanud. Või veelgi parem - easy, nagu saia-leiva müük toidupoes.

Mida kohaliku kindlustusturu kohta teada on? Siin tegutsevad kolmest finantstargast kaks: regulaatorina RM ning järelevalvurina FI. Nendega on asi väga hästi, kumbagi on üks, seega ei teki loendamisel raskusi. Ülejäänuga on lugu paha: turutegijate (s.o klientide, kindlustusandjate, vahendajate) ja tehingute kokkuarvamine on seni lahendamata ülesanne. Selliste andmete puudumisel indeksit ei arvuta.

FI veebis olevad teenused (www.fi.ee, www.minuraha.ee) püüavad ülevaate saamisel appi tulla. Finantsteenuste turu analüüsidokument ütleb elukindlustuse klientide kohta, et nad on sõlminud 323 000 lepingut, kuid kahjukindlustuses millegipärast info puudub. Samas on teenuste rahalise mahu hinnang leitud: 1,8 miljardit krooni poolaasta kohta. Praktikas puuduvad juhud, kus teenust ilma lepinguta osutataks.

Kindlustusandjate ja -vahendajate kokkulugemiseks leiab FI veebist mitu võimalust: vahemik on 32 (leidub mingitki majandustegevuse statistikat) kuni ligi 3200 (kindlustustegevuseks õigust omavad isikud kokku). On enam kui kindel, et 99 protsendist statistikata isikutest rohkem kui üksikud teevad igapäevaselt tehinguid kohalike riskide suhtes. Seega on eksitav esitada Eesti litsentsiga ettevõtete kassaaruannete summat Eesti kindlustusturu iseloomustusena.

Liikluskindlustuses on infrastruktuuri eripära tõttu võimalik palju statistikat toota. Näiteks klientide arv kindlaks teha: aastavahetuse seisuga oli turul kokku 294 000 füüsilisest ja 36 000 juriidilisest isikust klienti, kes olid riskid tasu eest edasi andnud. Sama loendusega lõime kokku ka maaklerite kaudu lähenenud kliendid: 95 000 era- ja 16 000 juriidilist isikut tegid vähemalt ühe oma tehingutest maakleri kaudu.

Seda statistikat tahame selgitada ka kolleegidele maakleritele, kes hiljuti üllatasid väitega, et 50% kohalikest kindlustushuvilistest tarvitab maaklereid. Samas leidus maaklerite ühenduse teates ka teine hämmastav sõnum: tuntakse muret kindlustusandjatelt saadavate teenustasude pärast.

Selle häda arstimiseks on maakleritel võimalus ennast lõpuks ometi huvide konflikti olukorrast lahti haakida ning hakata müüma teenust klientidele vastava tasu eest. Siis on tulude suurendamiseks kõik teed lahti: tuleb vaid rohkematele klientidele paremat teenust pakkuda.

Liikluskindlustuse kohta on teada muidki näitajaid. Näiteks on kahel viimasel aastal kahjujuhtumite arv 1000 sõiduki kohta ehk kahjutihedus tõusnud 54 juhtumilt 2006. aastal 47 juhtumile aastal 2007, keskmine hüvitis 21 825 kroonilt 24 904 kroonile, kindlustuspäeva keskmine hind aga 4,98 kroonilt 5,38 kroonile.

Kõik numbrid justkui suurenevad, kuid kas see on kliendi jaoks hea või halb? Kannatanud said rohkem kroone hüvitistena - ehk on see hea? Kindlustuspäeva hind kasvas - see on vist halb. Kindlustusandja on tehingus kliendi vastaspoolel, järelikult on tema jaoks kõik vastupidi, või kuidas? Millist näitajat võib TALSEks ehk turuindeksiks pidada?

TALSE näitas finantsvarade väärtuse suhtelist muutust. Sel juhul võib finantsvaraks lugeda liikluskindlustuse riski, mille suurus 2007. aastal oli 3,7 krooni päevas (kahjutihedus korrutatud keskmise kahjuga). Ühe krooni 50/50 ehk keskmise liikluskindlustuse riski (mis ongi siin finantsvara) kindlustamine maksis seega ligikaudu poolteist krooni, peaaegu 30 senti vähem kui aasta varem. Lubage raporteerida: TALSE on langenud kuuendiku võrra ehk ühe ühiku riski kindlustamine on odavnenud 16,7% võrra.

Selle "rõõmusõnumi" juures on sootsiumi jaoks oluline, et kohustusliku kindlustussüsteemi väljaminekud kahjude kompenseerimiseks kasvasid aastaga üle 40%. Sellise trendi pealt on absurdne lubada klientidele "n% säästmist" või kvaliteedi "parandamist" toredate vidinate abil.

Võimalus ja vastutus tarbija harimise osas on turuosaliste kätes. RM ja FI saavad anda tuge turu läbipaistvust parandades. Tarkust antakse edasi ainult usalduse õhkkonnas. Usalduslikkuse ülesehitamise vajadus kindlustusvallas on ilmselge ja see algab juba müstifikatsioonidest hoidumisega pakkumise esitamisel.