Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärast viit aastat Baltikal kahjum
"Rõivaste jaeäris on kõige keerulisemas kvartalis ilma müügikasvuta väga keeruline kasumit teenida," kommenteeris Baltika juhatuse esimees Meelis Milder börsiteates, viidates sellele, et mullu teises pooles otsustati laienemishoog peatada ja jaesüsteemi tegevusefektiivsuse tõstmisele keskenduda ning aeglustada uute poodide avamise tempot.
Ka ei suutnud Baltika Milderi sõnul ette näha mitme negatiivse asjaolu üheaegset toimet selle aasta alguses: tavalisest vähemaktiivsem allahindlusperiood jaanuaris, külm ilm ja kauplemist mittesoosiv pühadekalender märtsis, ostjate üldise tarbimiskindluse vähenemine Balti turgudel ning rubla ja grivna kursi oluline alanemine euro suhtes tervel perioodil.
"Usun, et selle aasta keerulisim periood on meie jaoks möödas. Kiirem kasv algab siiski teisel poolaastal, kui oleme plaaninud avada 14-18 uut poodi ehk üle 4000 m2 kaubanduspinda," näitas Milder optimismi üles.
"Me teadsime, et esimene kvartal osutub Baltika jaoks raskeks, ja seepärast ei olnud ka 11 mln kroonine kahjum üllatuseks," kinnitas Hansabank Markets investoritele saadetud kiiranalüüsis. Analüüsis nenditi, et enne teise kvartali tulemuste avaldamist ei juleta Eesti rõivatööstuse lipulaevaga nõustuda, kas teine poolaasta toob leevendust või mitte. Siiski nägi Markets, et aasta lõpus võivad Venemaa ja Ukraina ärid efektiivseks muutuda.
"Esimeseks kvartaliks hakkasime kahjumit prognoosima pärast eelmise aasta nõrka neljandat kvartalit, kui oli selge, et müügi kasv on aeglustumas ning kaupluste efektiivsuse parandamine võtab oodatust märksa kauem," vastas LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert küsimusele, millal ilmnes Baltika kahjumi võimalus.
Kert märkis, et jättes tulemustest välja ühekordsed kinnisvarainvesteeringute ümberhindamisega saadud tulud, olid numbrid nende jaoks oodatust mõnevõrra nõrgemad. Samas uskus ta, et teisel poolaastal numbrid paranevad. "Kuid seda, kas kogu aasta plussi jääb, parema meelega veel ei prognoosiks, kuna äsja avaldatud oodatust nõrgemate tulemuste valguses ei ole me veel jõudnud järgmiste kvartalite numbreid üle vaadata," möönis Kert.
Baltika kinnisvaraarenduse kohta Veerenni tänaval tunnistas Hansabank Markets, et nad ei ole sellest ideest väga vaimustatud, sest see ei ole ettevõtte põhitegevus. Siiski nähti võimalust, et ettevõte võib kinnisvara müügist raha teenida, eeldusel, et kulud jäävad piiridesse, mis varasemalt on teada antud.
Väga põhjalikke hinnanguid Baltika kinnisvaraarenduse kohta Kert anda ei tahtnud, öeldes, et selleks on veel liiga vara. "Üldiselt suhtun teemasse ettevaatlikult," ütles ta. "Kuna mingi osa äripindadest on plaanis kolmandatele pooltele välja rentida, siis selles osas ei ole turusituatsioon kardetavasti ajaks, mil esimene etapp valmib, kõige parem."
"Me vaatame oma mudeli ja prognoosid üle nüüd, kus esimese kvartali andmed on avaldatud. Kahjum ei olnud meie jaoks küll üllatav, kuid kui varem eeldasime, et majandus teisel poolaastal kosub, siis praegu tundub see vähem tõenäoline," seisis Marketsi kiiranalüüsis. "Uued prognoosid avaldatakse. Aktsia hinnasiht ja soovitus vaadatakse samuti üle."
Kert ütles, et kuigi pelgalt omavahenditest võib Baltika laienemisplaanide täitmiseks väheks jääda, siis koos laenurahaga ta probleeme siiski ei näe. LHV soovitus aktsiale on tema sõnul alates eelmise aasta juuli lõpust "Müü".
Baltika aktsia hind eile ei muutunud, jäädes 35,99 krooni peale.
Täna (eile - toim ) heitsin korra pilgu börsile. Tulemused ei mõjutanud aktsia hinda, mis tähendab, et info oli paljudele enne teada ja mõjutas aktsiat juba varem.
Eesti väärtpaberituru osalised ei täida reegleid ja info lekib enne, kui see avalikuks saab. See ei ole ainult Baltikaga nii. Viimased Baltika aktsiad soetasin peaaegu praeguse hinnaga. Ma olen need nii põhjast ostnud, seepärast ka ei närveeri ja neid loovutamas ei ole.
Autor: Virge Lahe