Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Energia plaanib Jordaaniasse 50 miljardi kroonist põlevkivitööstust

Mariliis Pinn 25. aprill 2008, 14:45

Nädalavahetusel sõidavad Eesti Energia
juhatuse esimees Sandor Liive ja ning kütuste valdkonnajuht Harri Mikk
Jordaaniasse, et tutvustada sealsele valitsusele kava rajada riiki 50 miljardi
krooni maksev tööstus.

Jordaaniasse sõidab Eesti Energiale kaasa elama ka majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Parts.

„Esitleme Jordaania valitusele 18 kuu jooksult tööd. Peamine rõhk on põlevkiviõliprojektil, aga see ei ole kõik. Jordaania energiaminister käis Eestis ja oli huvitaud põlevkivist energia tootmisest,“ ütles Liive.

Liive sõnul on Eesti Energia tugev tegija põlevkiviõlide maailmas. „Juba pragu tuleb kolmandik meie puhaskasumist vedelkütuste tootmisest. See ole mingi kõrvalharrastus, vaid põhitegevus, mis annab meile midagi unikaalset ja konkurentsieelise,“ selgitas ta.

Pooleteist aastat tagasi sõlmisid Jordaania valitsus ja Eesti Energia tütarettevõte Oil Shale Energy of Jordan kokkuleppe, et uurida põlevkivist õli tootmise võimalusi Jordaanias. „Tänaseks on uuringud tehtud ja nüüd tahame teha ettepanku, kuidas põlevkiviõlitööstust Jordaanias arendada,“ sõnas Mikk. Huvi on ka põlevkivist elektri tootmise vastu ja seda uuritakse.

Miku sõnul ei ole teisi sellise põlevkivikogemusega. „Ei ole sellist taset nagu Eestis. Kuid huvi on väga suur, sest põlevkivis sisalduv õli kogus on kordi suurem kui maailma naftavarud, mis ei ole järgneva kümnendi jooksul võimelised katma nõudlust,“ lisas Mikk, kes ennustas, et põlevkivi võetakse peagi vedelkütuse allikana kasutusse.

„Eesti Energial on juba täna oskused põlevkivist õli kätte saada. Tänapäeval ei tehta põlevkivist suuremahuliselt sünteesnaftat, kuna tehnoloogia puudub. Probleeme ei ole ressursiga, põlevkivi piisavalt kättesaadav. Täna ei ole suurt keskkonnasõbralikku tööstust, mida võrrelda toornafta pumpamisega. Selles vallas on Eesti Energial edukas, meil on tööstus ja intellektuaalne omand, millel on suurim potentsiaal olla globaalne liider põlevkivikütuste vallas,“ sõnas Mikk.

Plaani kohaselt investeeritaks 12 aasta jooksul Jordaaniasse tööstuse rajamisse viis miljardit dollarit. Enne päris tööstuse rajamist tuleb investeerida veel 500-600 mln dollarit arendustegevusse. Projekt on tasuv, kui nafta hind on vähemalt 60 dollarit barreli eest.

Miku sõnul on Eesti Energia salarelv utmise tehnoloogia. „Utmine on kõige unikaalsem oskus, kuidas kivist vedelkütuse ja gaasi kätte saada, trikk ei ole kaevandamises, trikk ei ole järeltöötluses, utmine on meie võtmekompetents,“ selgitas ta. Eesti Energial on nimelt seade, millega saab kasutada 100% põlevkivi, mille keskkonnamõjud on madalad ja tekib gaas, mida saab kasutada elektri ja vesiniku tootmisel.

„See ei ole lihtne projekt, vaid majanduslikult mõistlik ja tulus. Probleem on, et meie seadme võimsus ei ole suur ja seda tuleb tõsta, ka tuleb see seadistada Jordaania põlevkivi eripäradest lähtuvalt,“ lisa Mikk.

„Kui ettepanku tingimused on sobivad, siis sõlmime kontsessioonilepingu, millega saame õiguse põlevkivi kasutada,“ ütles Mikk. Leping sõlmitakse loodetavasti sügiseks.

Eesti Energia plaanide kohaselt ehitavad nad kõigepealt laboriseadme, mille põhjal luukase pilootseade ja siis ehitatakse tööstus. „Kuni ei ole valmis ehitatud suuremat pilootseadet, ei saa pankadelt laenu. Sinnamaani rahastavad projekti riskikapitalistid,“ selgitas Mikk, kelle sõnul on paljud juba tundunud huvi rahapaigutamisvõimaluse vastu.

On võimalus testimist rahastada ka börsilt raha kogudes. Eesti Energia jääks vaid arendajaks ja tehase operaatoriks, kelle osalus ettevõttes kahaneks umbes 20%ni. „Meile on see innovatsiooniprojekt,“ lisas Mikk.

Liive sõnul on Jordaania valitsusel suur huvi projekt käivitada. „Teistel on jutt, meil on praktiline lahendus, meil on vaja seade lihtsalt suurendada ja häälestada Jordaania põlevkivile,“ selgitas ta.

Jordaanias on ametlikel andmetel 400 miljardit tonni põlevkivi, kuid need varud võivad olla tegelikult ka kuni 700 mld tonni. Eesti Energia loodab kontsessioonilepingu sõlmida miljardi tonni põlevkivi kasutamiseks.

Põlevkivist õli tegemist uurib ka mitu teist ettevõtet, nagu Petrobras, Shell ja BritishPetrolium.

Eesti Energia teadmiste vastu on huvi tundnud ka Hiina, Venemaa, Tai, Uruguai, Austraalia, Pakistan, Türgi, Maroko. „USA on maailma suurimate põlevkivivarudega riik, nad võiksid neist katta oma kütusevajaduse. Seal on ka mitu projekti käimas, mida jälgime. Kui näeme võimalust, siis kindlasti kasutame seda,“ andis Liive vihjeid, mis turge nad järgmistena sihivad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. November 2009, 16:18
Otsi:

Ava täpsem otsing