Pangad nöörivad kaardimaksega ettevõtja kõri

1706-aripaev 25. aprill 2008, 07:22

Konkurentsiameti huvi pankade
vahendustasude vastu võib aidata kaupmehi, kes peavad neid hindu röövellikeks.
Aastas võtavad pangad kaupmeestelt pool miljardit krooni.

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroosi sõnul on pankadevahelisi vahendustasude suurusi kritiseerinud nii Euroopa riigid kui ka eurokomisjon. "Selle info põhjal, mis meil on Eesti tasude kohta, leiame, et ka meil on põhjust seda valdkonda uurida," ütleb Põldroos. Amet vaatleb ka kaardimaksete pealt pankadele laekuvaid teenustasusid, mis on mitmete kaupmeeste hinnangul liiga kõrged.

Sampo Panga elektroonilise panganduse osakonna juhataja Lauri Ilisoni sõnul sõltub kaarditehingu pealt pangale makstav protsent mitmesugustest näitajatest. Pank võtab arvesse nii ettevõtte käivet, tegevusvaldkonda, tehingute liiki kui ka äri riskiastet.

Nii Ilisoni kui ka SEB e-Tehnoloogia divisjoni direktori Tammo Otsasoo sõnul on keskmise kaardimakse hind 1,5 protsenti ostusummast. Samas tuleb American Expressi kaardiga tehtud makse eest tasuda üle 3 protsendi.

Väikekaupmeestele võib makseterminali avamine aga keskmisest kulukamaks minna. Näiteks muusikapoe Dancemix müüja Madis Nestori sõnul tuleb neil igast ostusummast loovutada pangale keskmiselt 2,7 protsenti. Nestori kinnitusel on nende poes terminal olnud paar aastat, kuid maksetehingu hind pole langenud.

Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp leiab, et vaadates pankade kasumeid ning viimase viie aastaga kasvanud kaardimaksete mahte, võiksid kaarditehingute hinnad madalamad olla. Suurettevõtete käest küsitavaid protsente ei soostu ta aga ütlema, põhjendades seda panga ja ettevõtte vahelise konfidentsiaalse leppega.

Comarket ASi juhatuse liikme Jüri Vipsi sõnul küsivad pangad Comarketilt kaardimaksete pealt julgelt üle ühe protsendi. Sellist süsteemi peab ta röövellikuks. "See osa, mis võetakse kauplustelt käibelt ära, on meeletult suur ega vasta headele äritavadele. Mingit põhjust selleks küll ei ole, et peaks võtma suurusühiku võrra rohkem kui Euroopas keskmiselt. Eestis on need protsendid kindlasti ühed suuremad maailmas," kinnitab Vips.

Konkurentsiametnik Juhan Põldroos ütleb, et võrdluseks muu Euroopaga on teema veel liiga värske. "Aga ütleme nii, et seda on väidetud jah," märgib ta muust Euroopast suuremate hindade kohta.

Kaardimaksete keskmised protsendid kõnelevad tõesti Eesti pankade kahjuks. Prantsuse panga Societe Generale'i pressiesindaja sõnul on neil kaardimakse teenustasu keskmine 0,46. Teises Prantsuse pangas, Le credit Lyonnais's, on deebetkaartide tasu ühe protsendi ringis.

Soome ettevõtjate ühingu uuringu järgi võtavad Nordea, Sampo ja Aktia deebetkaardi makse pealt 3-5 eurosenti, Handelsbanken ja Ålandsbanken ei küsi aga kaupmehelt midagi.

Lauri Ilison oletab, et piiritagused pangad kompenseerivad antud teenusega tekkivad kulud mõne muu teenuse tuludest. Eesti turul käib aga tihe rebimine. "Sellistes tugevates konkurentsitingimustes on hinnad minu meelest mõistlikul tasemel."

Tartu lähedal Viljandi maantee otsal asuvasse Rõhu kaupluse müüja Svetlana ütleb, et kui vanemad inimesed tõesti peamiselt sularahas maksavad, siis nooremad eelistavad pangakaarti. "Kui eelmisel aastal tormi tõttu kaarditerminaliga probleemid olid, oli meil lausa katastroof," meenutab ta.

Tavalistel päevadel hõlbustab kaardimakse müüja tööd aga tublisti. "Samal ajal, kui terminal töötab, saan juba järgmist klienti teenindada. Ja siis ei tule õhtuti väsinud peaga paberraha kokku lugeda."

Svetlana räägib, et pärast poe pisikest värskenduskuuri on hakanud päris hästi minema. Ju seepärast ei tule ka poe majanduspoolega tegeleval Lea Põdral kohe meelde, kui palju kaardiga maksmise pealt raha pangale läheb. Paberitest järele uurides selgub, et Hansapanga kaardilt kaotab kaupmees 1,95, SEB Panga omalt 2,02 ja Visa võtab 2,49 protsenti.

Tartu linnapiirist 7 km kaugusel asuvasse Reola poodi pandi terminal umbes kolm aastat tagasi. Selle ajaga on kaardiga maksjate arv kahekordistunud, moodustades ligi neljandiku klientuurist. "Pärast palgapäeva käib elu, siis makstakse kaardiga, aga kuu lõpus loeme klientidega ikka peenraha," ütleb poe juhataja Pille Kalde.

Reola poe ja kõrval asuva tankla omanik Toomas Tiisler iseloomustab aga protsenti, mis kaardimaksete pealt pangale läheb, sõnadega "liiga jõhker". Ta peab iga tehingu pealt ära andma keskmiselt 1,5 protsenti. Seda on ta juba kahel korral alla kaubelnud, sest terminal avati 2,9 protsendiga.

"Kütusemüügis on konkurents kõva ja kui hästi läheb, võin juurdehindlust teha 4-5 protsenti. Kui pank võtab sellest poolteist ära, müün teinekord ka nulliga," ütleb Tiisler, kes maksab kaardikeskusele umbes 50 000 krooni aastas.

Kütuseäris tuleb kahjud kanda kaupmehel, aga toidupoes maksab panga protsendi Tiisleri sõnul sageli kinni klient. "See protsent pannakse juurde kaubale, millele annab juurde panna. Leivale me näiteks ei pane. Aga tahad või ei taha, see protsent läheb ikka lõpuks ostja kaela."

Taaralinnast 20 kilomeetri kaugusel asuvas Pangodi poes on müüja Lea Kondike parajasti kimpus ostjale 500-kroonisest tagasi andmisega. Kliendil väiksemat raha pole ja kaupluses kaardiga maksta ei saa. Küll aga leidub ajakirjanikel vahetusraha ja kaup saab tehtud. Keskeas naine astub poest välja, pudel viina ja kaks purki õlut näpus. Küsimusele, kas kaardiga maksmise võimaluse puudumise pärast on mõni ost ka tegemata jäetud, vastab müüja: "Kõike juhtub."

Poe üks omanikest Urm Valdar ütleb, et on loobunud kaardimakseterminali avamise plaanist. "Ladudest juba saame kauba kätte kallimalt kui suured poed. Nii tuleks hakata terminalile peale maksma või teha kaardiga maksjale teine hind. Aga kes tollega nõus oleks?" arutleb ta.

Sama vaikne kui Pangodil on ka Nõo vallas Nõgiaru kaupluses. Uksest sisse astudes tervitab tulijat külm õhk. Müüja Mari Riives räägib, et hoonet kütsid varem suured ahjud, kuid euronõuetega ehitatud keskküte ei suuda ruumikat kauplusesaali soojendada. Pood on tema sõnul põhiline ostukoht pensionäridele, noored toovad toidukraami linnast.

Poe omanik Ly Muttik on samuti mõelnud kaardiga maksmise võimalusele, kuid siis tuleks neil arvestada 1,63- kuni 2,3protsendilise kaotusega. Lisaks 200kroonine kuutasu. See tähendaks, et näiteks suitsu või kõnekaarte müües läheks kaupmees miinusesse.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. May 2008, 12:48
Otsi:

Ava täpsem otsing