Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus seadus ähvardab Kuressaare linna eurotoetustest ilma jätta

Mariliis Pinn 25. aprill 2008, 09:16

Rahandusministeeriumi väljapakutud kohalike
omavalitsuste uus eelarvemudel võib võtta Kuressaare linnalt võimaluse osaleda
europrojektides ning sundida müüma osalused linnaga seotud äriühingutes.

Ministeeriumide kooskõlastusringil oleva omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse eelnõu kohaselt kuulub Kuressaare linn koos Viimsi valla, Kiili valla ja Võru linnaga raskes finantsolukorras olevate omavalitsuste nimistusse, kus uute laenude võtmine on küsimärgi all.

Eelnõu kohaselt arvatakse omavalitsuse võlakohustuste hulka kõigi omavalitsusega seotud äriühingute ja sihtasutuste võlad, mis tõstaks Kuressaare linna praeguse 55%-ni küündiva võlakoormuse vähemalt kahekordseks. Seda on rohkem kui eelnõus lubatud piirmäär 60–100 protsenti.

Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütles Oma Saarele, et eelnõus sisalduvad põhimõtted seavad piirangud uute laenude võtmiseks nii Kuressaare linnale kui linna konsolideerimisgrupi ettevõtetele.

See tähendab, et näiteks Kuressaare Veevärk ei tohi võtta laenu kanalisatsiooni- ja veetrasside rajamiseks, Kuressaare Soojus aga uue katla ostmiseks.

Koovi sõnul viib säärane rahanduspoliitika olukorrani, kus ettevõtted saavad investeeringuteks raha vaid teenuse hinda tõstes. “Kas siis riigi soov on täna, et ettevõte enam laenu võtta ei saaks, vaid peab ühe aastaga saama vahendid investeeringute tegemiseks läbi tegevustulemi?” küsis Kalle Koov.
Kuressaare abilinnapea sõnul seab eelnõu praegusel kujul jõustumine ohtu Kuressaare linna võimaluse hankida struktuurfondidest euroraha. Seega on linn sunnitud ümber vaatama juba võetud kohustuste katmise ning praegused prioriteedid ja tulevikuplaanid.

Musta stsenaariumi korral tuleb Koovi sõnul väga põhjalikult üle vaadata linna osalus äriühingutes. “Kui see takistab linna arengut, siis pole meile ju vaja, et me oleme ühes või teises äriühingus osanikud. Tuleb otsida muid lahendusi, ega elu selle pärast veel seisma jää,” rääkis Koov.

Abilinnapea hinnangul soovib Eesti riik juurutada ühetasandilist otsustusõigust, kus kohalikule omavalitsusele jäävad kohustused, aga õigust oma eelarvet kujundada enam pole. “Ma tahaks näha, kes julgeb öelda, et me käitume vastutustundetult. Vaidleme iga kord selle üle, kas investeerida või kulutada, sest investeering on seotud tuleviku ja kulu olevikuga,” rääkis Koov.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. April 2008, 09:14
Otsi:

Ava täpsem otsing