Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhtimine jätkusuutliku organisatsiooni kursil

    Juhtimisguru Peter Drucker ennustas aastatuhande vahetuse aegu, et 21. sajandil löövad läbi ennekõike need ettevõtted, kes mõistavad organisatsiooni väärtuste ja missiooni tähtsust. Üha enam ei ole oluline mitte ainult see, kus ja mida sa teed, vaid ka miks ja kuidas.
    Laialdast kasutust on leidmas mõiste "jätkusuutlik ja vastutustundlik ettevõte" ning paljud firmad astuvad samme nende väärtuste integreerimisel oma tegevusse. Paraku napib sageli konkreetseid teadmisi, kuidas jätkusuutlikku organisatsioonikultuuri juurutada ning mil viisil keskkondliku ja ühiskondliku vastutuse mõistet tulemuslikult oma ettevõtte juhtimissüsteemidega seostada.
    Seda näitas ka 2007. aastal Eestis avaldatud vastutustundliku ettevõtluse indeks, mis tugines 14 firmas tehtud uurimusel. Kuigi paljud selles osalenud organisatsioonid olid enda jaoks sõnastanud vastutustundliku ettevõtte põhimõtted, valmistas neile siiski raskusi nendesamade põhimõtete viimine firma töötajateni ning igapäevategevusse.
    Mõnel pool Põhjamaades on selles vallas aga märksa kaugemale jõutud. Näiteks Taani farmaatsiakontsern Novo Nordisk mõõdab oma edukust kolme kriteeriumi alusel, milleks on finantsnäitajad, sotsiaalne dimensioon ja keskkond. Mõõdupuudeks on muu hulgas töötaja- ja patsiendirahulolu, vee- ja energiakasutuse efektiivsus ning huvigruppide kaasatus uute lahenduste leidmisel. Oma 24 000 töötaja ning müügitegevusega 179 riigis kuulub Novo Nordisk kahtlemata suurkorporatsioonide kilda.
    Kuid oma suurusele ja kasvule vaatamata usub Novo Nordiski juhtkond, et firma eduks ainuüksi sellest ei piisa. Nende arusaama järgi on jätkusuutliku ettevõtte aluseks majandusliku edu kõrval ka innovaatiline mõtlemine, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt vastutustundlik tegutsemine ning oskus olla avatud ühiskondlikele muutustele laiemalt, kaasates sealjuures mitmeid huvigruppe ja partnereid.
    Sisuliselt eeldabki jätkusuutliku mõtteviisi juurutamine firmajuhilt tavalisest märksa põhjalikumaid teadmisi muudatuste juhtimise protsessist. See nõuab ühtviisi muutusi firma juhtimissüsteemides, strateegias, tulemuste mõõtmises, organisatsioonikultuuris, visioonis ja väärtustes laiemalt.
    Nagu mis tahes muudatuste juhtimises, saab ka siin kõik alguse muudatuste möödapääsmatuse esitlemisest. See on oluline, kuna soovitud tulemuseni jõudmine nõuab paljude inimeste pühendumist ja motiveerimata töötajad ei tule lihtsalt muudatustega kaasa. Juhtkonna püüdlustest üksi jääb jätkusuutliku organisatsiooni ehitamisel väheks. Tarvis on kaasata terve meeskond ning parim moodus selleks on luua ühine tulevikuvisioon.
    Eduka visiooni eelduseks on, et see jõuab kaugemale kui juhi lauasahtel, st vajalik on nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Visiooni tõhusal edastamisel on abiks mitme infokanali kasutamine (aastaaruanded, kodulehekülg, sisevõrk, firmaleht, memorandumid jne). Kuid miski ei ole uue visiooni edastamisel mõjuvam kui juhi isiklik eeskuju.
    Siiski ei piisa jätkusuutliku organisatsioonikultuuri tekkeks vaid eduka visiooni loomisest ja edastamisest. Uus visioon võib küll olla firma töötajaile mõistetav, ent ikkagi ei õnnestu seda praktikas ellu viia, sest suur elevant seisab teel ees. Selleks "elevandiks" või takistuseks võivad olla näiteks töötajate senised harjumused ja tavad, organisatsiooni staatiline struktuur, ebaefektiivne kompensatsiooni- ja boonusesüsteem ning jäik juhtkond.
    Siinkohal tulebki välja suur erinevus eduka ja tulemusteta püüdluse vahel juurutada ettevõttesse jätkusuutlikku mõtteviisi. Edukamaks osutuvad enamasti need ettevõtted, kes tegelevad teemaga teadlikult ja süstemaatiliselt, st vaatavad üle oma strateegia ja juhtimissüsteemid ning tegelevad takistuste kõrvaldamisega organisatsioonis tervikuna.
    Sageli seovad nad töötajate palga ja boonuse saavutatud tulemusega soovitud valdkonnas, kasutavad hindamisvahendeid (tasakaalus tulemuskaart) ja konkreetseid mõõdikuid.
    Üks muudatuste juhtimise kuldreegleid on, et muutused ei ole ellu läinud, kui organisatsiooni käitumine, normid ja väärtused jäävad samaks ning uus lähenemisviis on sidumata organisatsioonikultuuriga. Jätkusuutliku organisatsioonikultuuri juurutamine on kahtlemata aeganõudev protsess ja eeldab aastatepikkust tööd. Tulemused ei ole alati kohe nähtavad ja käegakatsutavad.
    Eelnevalt positiivse näitena toodud Novo Nordisk on selle teemaga järjepanu juba 20 aastat tegelenud. Siiski leiab ettevõtte juht ise, et pikk tee on veel minna. Jätkusuutliku ettevõtte arenguruum on lõputu, see on maraton ilma finišita.
    Jätkusuutlikkus tähendab pidevat ajaga kaasas käimist, kuid ülesanded, mida see hõlmab, võivad ajas vägagi muutuda.
    Autor: Ekke Sööt
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.