Uudised
Kertu Ruus
27. aprill 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Just sellist Eestit me tahtsimegi

Tallinna Ülikooli professor, mulluse inimarengu aruande peatoimetaja Mati Heidmets peab heaks uudiseks, et viie aastaga on eri rühmade palgaerinevused vähenenud.

"Seda kinnitab ka tuluerinevusi mõõtva Eesti Gini indeksi järkjärguline vähenemine. See on positiivne areng, mis viib meid eemale Venemaa analoogilistest näitajatest ja lähemale Põhjamaadele," nentis Heidmets, kelle sõnul on minna siiski veel pikk tee.

Eesti indeks oli 2007. aastal 35,8, mis on maailma mõistes üsna keskmine.

Graafikut vaadates võib öelda ka seda, et meil on hakanud tekkima kogukas keskklass. "Suurenenud on nn keskmist palka saavate inimeste osakaal, mis on ka hea," ütles Heidmets. "Kas see on keskklass, ei tea, aga suhteliselt stabiilset elu elav eestimaalaste rühm kindlasti."

Halvaks märgiks peab professor aga seda, et kõige väiksemat sissetulekut saavate inimeste arv ja osakaal ei ole vähenenud.

"See on halb, sest näitab, et vaesus on teatud rühma jaoks saanud elulaadiks," sõnas Heidmets.

Mainori Kõrgkooli Ärijuhtimise Instituudi direktori Andres Arraku sõnul saab avaldatud palgatabelitest üheselt järeldada, et Eestis on väga väikese sissetulekuga inimeste arv kahanenud ja seega üldine ostuvõime kasvanud.

Arrak lisas, et kiirel inflatsioonil on fikseeritud kursi tingimustes üks eripärane joon - kiire hindade kasvamine ja palgatõus suurendavad meie võimet osta välismaal toodetud kaupu.

"Kuigi ka Saksamaal on vahepeal inflatsioon toimunud, oleme ikkagi sealt tulevate kaupade suhtes kümneid kordi ostuvõimelisemad. See kajastub autopargis ja välisreisides ning muidugi õõnestab meie jooksevkontot," sõnas Arrak.

Turvafirma G4S turvatöötaja Andre Äkke (26) tunneb omast käest, et elatustase on tõusnud ja kõik vajalik saab ostetud.

Viru Keskuse turvateenistuse objektivanem Äkke on viimase viie aasta jooksul kolinud Paidest Tallinna üürikorterisse, soetanud auto, ostnud tehnikat, mööda Eestit ringi reisinud.

Sissetulek on varem transpordi- ja müügitööd teinud mehel viimase poolkümnendi jooksul ligikaudu kahekordistunud.

Üle keskmise palka teeniv mees nendib, et ei pea vaevama liigselt pead poes hindade uurimisega - kui midagi on vaja, saab see asi ka ostetud. Rääkimata toidukaupadest, mille hindadele ei pööranud ta tähelepanu ka viis aastat tagasi.

Investeeringuid Äkkel pole, aga ka laene mitte - auto sai ostetud ilma liisinguta ja kõik muugi vara on päriselt mehe enda oma. Kuna aasta tagasi sündis perre poeg, soovib Äkke lähiaastatel siiski Tallinna kesklinna korteri osta ja siis tuleb veidi pangalt abi küsida. Kuid seda vaid osa ostuhinna tasumiseks.

Ka igakuised laenumaksed turvatöötajat ei hirmuta. "Palk on piisav, et hakkama saada," kinnitab Äkke.

Isegi lapse sünd ei löönud pere eelarvesse auku, sest suured ostud tehti juba enne uue ilmakodaniku saabumist.

Juuksur Kristi Solna (30) on viimase viie aasta jooksul endale elementaarsed asjad soetanud, kuid on samas hakanud viimasel ajal rohkem asjade hindu vaatama.

"Näita mulle asja, mille hind ei ole tõusnud, ja ma ostan ära!" sõnab Kristi.

Samuti üle Eesti keskmise sissetulekut teeniv ja ka viis aastat tagasi Tallinnas juuksurina elatist teeninud Solna kinnitab, et üldiselt on elu paremaks läinud - asju on kogunenud, kodu on ka kenam. Enda pärast ta muretsema ei pea, kuna oma klientuur on välja kujunenud ja sissetulek stabiilne.

Aga paar-kolm aastat tagasi oli tal rahakotis siiski rohkem vaba raha ja hindadele pidi vähem mõtlema. "Vanasti käisid inimesed rohkem väljas, aga nüüd seda tuhandet krooni enam välja ei vii," toob ta näiteid. "Ka poes ei vaadatud kolm aastat tagasi, mida soodushinnaga saaks. Nüüd sa seda jälgid. Ja toiduaineid ostad ikka toidu tegemiseks, näksid on ära jäänud. Auto meil küll on, aga kütust ei raatsi osta."

Juuksur näeb hinnatõusu ka oma töös seda - ühelt poolt on kliendid raha pärast murelikumaks muutunud, teisalt materjalid muudkui kallinevad. Aga oma klientidele ei taha Solna hindu tõsta.

Üle võimete neiu ei ela - ostab ikka ainult seda, mida endale lubada saab. Reisimisest loobunud ta pole, aga peab selleks koguma. "Seda raha niuhti rahakotist välja ei võta," nendib neiu.

Praegu veel üürikorteris elav Kristi tahaks oma kodu - ta usub, et suudaks palgast 7000-8000 kuus laenumakseteks kõrvale panna küll, sest ka üürile kulub praegu korralik summa.