Kui üks uks sulgub, avaneb alati teine

Olen aru saanud, et see on loodusseadus, ringkäik, mis ei lõpe kunagi, kui inimene seda soovib. Seetõttu pole vaja karta ka muudatusi, mis ellu tulevad, vaid neid tuleb tervitada. Muudatus on võimalus õppimiseks, senisest rohkem ja lühemal perioodil. Kes on valmis edasi liikuma, sellel avaneb ka uus uks, kust sisse astuda. Alati.

Alguses võib muudatusega kaasneda ebamugavustunne, sest me ei tea, mis homme juhtuma hakkab. Kuid see on ka kõik.

Mõtle, kas sa sõidaksid mööda igavat, mugavat kiirteed või peitub sinu sisemuses julgust sellelt teelt kõrvale põigata ning vaadata, millises seisukorras on külateed või jalgrajad, mida mööda kõnnivad vähesed. Olen aru saanud, et neil inimestel, kes seda teevad, on vähemalt neli ühist omadust: nad on uudishimulikud, vabad eelarvamustest, nad on julged ja huvitatud enesearengust.

Ei väsi kordamast, et suurimaks piduriks ning arengu takistuseks on hirm (mis tegelikult on ju illusioon). Hirm sunnib meid paigale ning mitte talitama oma südametunnistuse kohaselt.

Võtke oma elu tükkideks ning vaadake neid erinevaid tahkusid. See aitab jõuda selgusele, mis see siis on, mida tõeliselt soovite ja kes olla tahate. Saate ka aru, et heaolu sõltub paljustki mõtlemisest.

Nii kummaline kui see ka ei tundu, seda toimetaja kommentaari kirjutan ma ka iseendale, mitte kellelegi teisele. See loob selgust eelkõige minus eneses. See kehtib ka kõikide muude tegevuste kohta. Ka siis, kui sa kedagi aitad, aitad sa ikka iseennast. Võtke endale eesmärk, kuid nautige olevikku ja protsessi.