Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leiba polnud, võid määriti vorstile
Tänane Äripäev kirjutab sellest, kuidas inimeste jõukus on viie aastaga tublisti kasvanud. Palgasaajate tulpdiagrammi keskkoht on paisunud nagu keskmise eesti mehe vats. See annab märku jõuka keskklassi tekkimisest.
Äripäeval on hea meel tõdeda, et jõukas keskklass kasvab ka ilma astmelise tulumaksu abita.
Jõuka keskklassi teke (tekitamine) on tegelikult olnud Keskerakonna loosung (ja jäägu selle idee väljamõtlemise õigus edasi Keskerakonnale). Otse loomulikult oleks pidanud sellele kaasa aitama astmelise tulumaksu kehtestamine.
Ümberjagamise kaudu - võttes ära rikkamatelt ja jagades vaesematele - pidi see keskklass, raskelt, aga ikkagi kujunema hakkama.
Äripäeva tulpdiagramm näitab aga, et jõukas keskklass on kujunemas rohkem teenimise abiga. Ja see on asjade loomulik käik. Kes veel viis aastat tagasi kuulus vaesemasse kildkonda, on liikunud keskklassi suunas, ütleme, et keskeltläbi aastateenistusega 100 000 krooni. Maksud maha.
Püstirikkaid ei ole keskklassi kasvamisega vähemaks jäänud, vaid neid on hoopiski juurde tulnud.
Keskerakonna stsenaariumi järgi mängides oleksime näinud rikkurite grupis taandarengut.
Seega näeme kõikides tulugruppides pürgimist kõrgemale.
Tõenäoliselt polegi Keskerakonna astmeline tulumaks tõsiselt mõeldud. Tegemist on hea teemaga, mida enne valimisi üles võtta - ikkagi mingit sõnumit edastades ja eristudes teistest erakondadest - ning pärast valimisi asi taas unustada.
Juhime tähelepanu veel teiselegi positiivsele trendile: palgatulu saajate endi arv on viie aastaga umbes 10 protsenti kasvanud. Tulpdiagrammi on kantud üle 716 000 inimese andmed. Kuivõrd Eesti elanikkond pole kasvanud, näitab see tööhõive suurenemist.
Üldjoontes headele arengutele on, tõsi, üks vastuväide - inflatsioon. Rohkem teenimise rõõmu tumestavad kauplustes nagu pärmi peal kerkinud hinnad.
Midagi head ei ole analüütikutel lubada kuni selle aasta lõpuni ja eurost võime ettevaatlikult mõelda alles 2011. aasta kontekstis.
Samavõrd õige on ka see, et Eesti ise pole kogu hindade galopeerimist põhjustanud.
Toiduainete ja kütuste hinnad on üle kogu maailma tõusnud, ja järsult. Seda peavad taluma ka need riigid, kellel nii hästi nagu meil pole läinud.
Ehk oleme meie jõudnud seisu, mida tabavalt kirjeldab kalambuur: ajad olid rasked, leiba polnud - võid määriti otse vorstile.
Autor: ÄP