Minut Äripäeva tasub end ära

Täna ilmub Äripäevas esimest korda investori rubriik, mis tähistab ühtlasi börsiteema selgemalt defineeritud jaotamist uuriva, rubriigi- ja online-toimetuse vahel. Sest selleks on tagumine aeg.

Eestis on 100 000 inimest, kes kauplevad Eesti- ja välisaktsiate või võlakirjadega kas otse või fondide kaudu. Märkimisväärne hulk. Neist viiendik on Tallinna börsil noteeritud ettevõtete aktsionärid.

Ma olen kindel, et Eesti elanike osalus väärtpaberiturgudel ja seeläbi emotsionaalne ning isiklik huvi seal toimuva vastu kasvab. Ei tasu end eksitada börsidel viimase aasta-poolega toimunust. Või majanduskasvu ajutisest kängumisest. Või palgakasvu ajutisest pidurdumisest.

Kui riigi tippotsustajate poolt midagi dramaatiliselt valesti ei tehta (seda Äripäev niisama lihtsalt pealt ei vaata), siis jõukuse kasvu vastu Eestis pikas perspektiivis ei saa. Tänane Äripäeva kaanelugu näitab jõukama keskklassi väljajoonistumist. Ja see tähendab suurema lotopiletite ostmise kõrval ka turgudele investeerimist. Mängulustist, hasardist ning soovist oma tulevik ise roosilisemaks teha. Et mõni mure, mis rahaga seotud, eos elimineerida üritada.

Eelmisel nädalal selgusid Emori kevadise Eesti otsustajate meediauuringu tulemused, mille kohaselt on veelgi kasvanud otsustajate (ettevõtete tipp- ja keskastme juhid) hulk, kes loevad Äripäeva ja aripaev.ee-d.

Konkreetsemalt, siis Äripäeva väljaandeid koos meie venekeelse nädalalehe Delovõe Vedomostiga loeb kokku 74% Eesti otsustajatest, keda erasektoris hinnatakse kokku olevat 88 000 inimest. Kolm neljandikku. See on mõjus number. Siinkohal ei saa öelda muud, kui aitäh, ja lubada, et ei peta lootusi ka edaspidi.

Äripäeva põhilehte loeb seejuures 57% otsustajatest, mis on üle kahekümne protsendipunkti suurem näitaja kui järgmisel päevalehel. Seega - kui tahate oma sõnumit edastada sama suurele otsustajate auditooriumile kui seda on Äripäeval, peate end nähtavaks tegema kahes üleriigilises päeva- või nädalalehes.

Inimesel alates 10 000kroonisest kuusissetulekust on loetavaim ajaleht Äripäev. Kõrgharidusega otsustaja esimene valik on Äripäev.

Meie lugejal on seega keskmisest enam raha ja taibukust, kuid ... keskmisest vähem aega. Vaba aega, kui seda nii nimetada. Kuigi ma pole sellest terminist kunagi aru saanud, sest ikka sa kas suhtled, mõtled või teed midagi. Nii ei konkureeri Äripäev mitte mõne teise päevalehe või portaaliga, vaid lugeja pere, hobide ja tööga, millele need piiratud minutid tähelepanu muidu kuluksid.

Järelikult peab Äripäevaga veedetud aeg need üle kaaluma. Me peame paremad olema. Kasulikumad olema. Peame aitama otsuseid langetada. Köitma. Sellele on suunatud meie tegemised nii paberlehes kui ka internetis.

Lisaks Investori rubriigile, mis suunatud väikeaktsionäridest otsustajatele, suurenes uuriva toimetuse ajakirjanike arv ning finantskompetents. Pluss meie praktilised rubriigid, ühiskonnakriitilised ekstralood ja eriväljaanded ning ajakirjad, millest viimane uuendus, Gentleman, alles reedel esmakordselt ilmus.

Kui paljud teist, kes jõudnud lugemisega siiamaani, on käinud meie paroolivabas portaalis aripaev.ee? Soovitan soojalt. Sealt leiab üha enam ajatundlikku ja otsustajale kasulikku ning huvitavat, mida paberlehest üldse ei saa või saab suure hilinemisega. Kui tahate sama vene keeles, siis palun - dv.ee. Kui inglise keeles, siis selleks bbn.ee. Omavahel öeldes, juba sügisel on meil üllatusi internetis varuks veelgi.

Seniks aga head algavat suve. Ajalehtede Liit alustab peatselt teavitustööga, mis kutsub üles lehte lugema ja suvemajja tellima ka suvel. Ühinen täielikult.