Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mis sest kasu, kui doktoreid tuleb kui Vändrast saelaudu

Väino Rajangu 28. aprill 2008, 00:00

Eesti inimarengu aruanne 2007 käsitleb varasematest oluliselt enam koolitussüsteemi ja tööturu vahekorda. Koolitussüsteem ei ole vajalik ainult inimeste harimiseks, vaid ka ühiskonna eduka arengu kindlustamiseks. Seniste Eesti arengut määravate dokumentide (nt arengustrateegiad, visioonid) koostamine on paraku olnud ebasüsteemne. Eesti kui terviku arengupilti ametkondliku kavandamise käigus reeglina ei käsitleta.

Eesti kui terviku arengupildi eiramine on tekitanud olukorra, kus kõrgkoolide lõpetajaid on rohkem kui vastavaid töökohti ja osa neist peab leppima kehvema töökohaga; väheneb madalama haridustasemega inimeste võimalus tööd leida, kuna kõrgema haridustasemega töötajad tõrjuvad nad järjekorras üha tahapoole; kõrgharidus proletariseerub, st kõrgharidusega noorte tööpuudus suureneb.

Aruande autorid esitavad küsimuse, kas süüdi on noored, kes eelistavad tööliskutsetele kõrgharidust, või haridussüsteem, mis ei arvesta tööturu vajadusi. Võrreldes Eesti majandusstruktuuri arenenud tööstusriikide omaga võiks küsimuse asetada hoopis teisiti: ehk on praeguse Eesti majandusstruktuur liialt orienteeritud vähekvalifitseeritud tööjõule ega ole jõudnud järele haridussüsteemi poolt pakutavale.

Eesti arengut määravates dokumentides on suund teadusmahuka, kõrget lisaväärtust loovale tootmisele. Koolitussüsteemi ja tööturu seoste uurijana küsin, kas meie koolitussüsteem loob eeldusi niisuguseks tootmiseks? Ei, ei loo.

Ettevõtjad järjest suurendavad survet võõrtööjõu Eestisse toomiseks valdkondades, milles me piisavas mahus väljaõpet ei korralda. 9. aprilli 2008 Ärilehe andmed Euroopa riikide üliõpilaste jagunemisest näitavad, et tööstuses ja ehituses on üliõpilaste osakaal Eestis väiksem kui ELis keskmiselt, naabrist Soomest on mahajäämus üle kahe korra.

Pärast kooli lõpetamist tuleb sageli minna töökohale, kus vajatakse muu koolitusvaldkonna ja taseme lõpetajat ning omandatud kvaliteetse hariduse rakendamiseks puudub võimalus. Niisugust struktuuri nimetavad inimarengu aruande koostajad ressursside raiskamiseks.

Väga põhjendatud on prof Mart Ustavi sõnad: "Kuid sellest on vähe, kui doktoreid tuleb kui Vändrast saelaudu, vastsetele doktoritele on ka erialast rakendust vaja."

Inimeste haridustee valikuid saab ühiskonnas suunata ja meetmete oskusliku kasutamisega saavutatakse ka edu. Käskudega eesmärki ei saavuta.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:30
Otsi:

Ava täpsem otsing