Auto maksukulu kerkib

Sõltumata sellest, millised on autoga seotud kulud, on praegu sõiduautode omatarbe maksustatav väärtus 1695 krooni, mis teeb igakuiseks käibemaksu summaks 305 krooni. Uue korra kohaselt maksustatakse aga kõik ametiauto kasutaja poolt enda tarbeks tehtud jooksvad kulud.

Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius maksukonsultant Marko Saag selgitas, et kui töötajad kasutavad autot ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil, tuleb iga kuu välja selgitada auto mitteettevõtluses kasutamise osa ning see maksustatakse.

"Selliste autodega seonduvate kulude kokkuarvutamine ning auto kasutamisproportsiooni paikapanek on tunduvalt keerulisem praegusest korrast," märkis Saag.

Võrreldes praegusega suureneb käibemaksukulu kallimatel või rohkem kulusid tekitavatel sõiduautodel, mida töötajad kasutavad.

Rahandusministeeriumi kaudsete maksude talituse peaspetsialisi Aet Külasalu väitel ei ole praegune sõiduautode omatarbe maksustamine õiglane.

"Kui me kõikide muude kaupade puhul võtame proportsiooni, kui palju kasutamine ettevõtlusest väljas on, siis ei peaks ka sõiduauto teistmoodi olema," põhjendas ta.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et suur osa sõiduautodest on juriidiliste isikute arvel, kuigi ettevõtte tegevusala ei eelda sõiduauto omamist. Sellest järeldab rahandusministeerium, et eelkõige kasutatakse autot isiklikuks tarbeks ja praegune kord leevendab oluliselt kallite autode ostjate maksukoormust.

"Põhimõtteliselt oleks ju mõistlik ja õilis suunata ettevõtjaid eelistama odavamaid ja keskkonnasäästlikumaid sõiduvahendeid. Selles osas võiks väike diferentseerimine käibemaksuga maksustamisel toimuda küll," lausus Rakvere Lihakombinaadi finantsjuht Siim Kallast. Tema hinnangul sunnib kavandatav muudatus firmasid oma autopoliitikat üle vaatama.

Muudatuse tulemusena peavad ettevõtted hakkama täpsemalt ametiautode erakasutuse üle arvet pidama ja käibedeklaratsioonis selle alusel ka vastava summa deklareerima.

Kui erakasutuse ja ettevõtluses kasutuse vahekord kuude lõikes märkimisväärselt ei erine, saab hakkama ühekordse arvutusega. Kui erinevused aga suureks lähevad, tuleb omatarbe osa iga kuu üle vaadata.

"Kontroll esitatud andmete õigsuse üle jääb nii nagu praegugi - kui revisjon tuleb, siis kontrollib. Kui leitakse mingeid ebakõlasid, on see tõendamise küsimus. Ka ettevõtte iseloom annab juba pildi, kui palju sõiduautot tööks vaja on," ütles Külasalu.

Dunkri Kaubanduse ASi juhatuse esimehe Arvo Kase sõnul on ettevõtjate poolt vaadates asjale kaks lahendust. Esimene võimalus on pidada piinliku täpsusega sõidupäevikut ja lahendada olukord nii, et ametiauto pargitakse tööaja lõppedes ettevõtte territooriumile. Teine variant on maksukoormus vaikselt alla neelata, mis sõltuvalt firma tegevusalast võib lõppkokkuvõttes tulla kasulikum.

"Sõidupäeviku pidamine tekitab meie jaoks palju sekeldusi ja oleme paljudel juhtudel leppinud olukorraga, et tasume parem erisoodustused, kui kulutame töötajate aega sõidupäevikute pidamisele ja kontrollimisele," rääkis Kase.

Paljudel ametikohtadel on tööauto kasutamine kujunenud standardpaketi osaks, edaspidi aga hakkavad tööandjad Kase sõnul erilise hoolega vaatama, kui palju mingi ametiauto maksma läheb ja kas see on ka edaspidi töötajale üks lisahüve või mitte.

Eesti senise majandusedu üheks teguriks on olnud suhteliselt lihtsatel alustel põhinev maksusüsteem.

Ka antud muudatus võiks jätta maksuarvestuse võimalikult lihtsaks ja kergesti kontrollitavaks. Ma ei poolda lahendust, mis põhineb väga üldistel ja kontrollimatutel eeldustel või standarditel.

Samuti ei ole aus muuta maksusüsteem keerulisemaks seetõttu, et õilsate eesmärkide kattevarjus viia läbi varjatud maksutõus, mille tulemusena aus maksumaksja satub vähemusega võrreldes raskemasse olukorda.

Seega lihtsus ennekõike.