Firma asutamiseks saab raha kummaliste reeglite järgi

Ettevõtte loomine on Eestis keeruline, tunnistas Tartumaa ettevõtete Mimar ja Curant omanik Algar Havik, kes alustas oma teise firma Mimari loomist tunamullu.

"Uskusin reklaame ja taotlesin EASilt stardiabi, aga see oli üks suur jama. EAS on kasulik pankadele ja iseendale, aga mitte alustavale ettevõttele," põrutas Havik.

Tema sõnul peab alustav ettevõte toetuse saamiseks kohe ära tasuma käibemaksu.

"Ostsin 1,2 miljonit maksva tõstukauto," meenutas Havik. "Et saada EASilt 160 000 krooni, pidin kõigepealt leidma üle 200 000 krooni, et nõutav käibemaks ära maksta. Kus on siin loogika?"

Nüüd tõdeb Havik, et stardiabita olnuks alustada palju lihtsam.

"EASi info on väga ühepoolne ja kindlasti pole see alustavale ettevõttele kasulik," tõdes Havik. "Praegu alustab minu elukaaslane oma firmaga ja tal pole kavatsust EASiga mingit tegemist teha, sest minu kogemuse põhjal ta teab, mis sellega kaasas käib."

"Konkreetset projekti teadmata on olukorda keeruline kommenteerida, kuid ei tahaks ettevõtja väidetega nõustuda," vastas EASi ettevõtluskonsultant Meeli Vaikjärv. "Mootorsõiduki soetamisel kapitalirendiga antakse toetust ainult liisingu esmase sissemaksega seotud kulutuste katteks. Liisinguga kaasneb vahel kohustus tasuda koos esmase maksega kogu vara väärtuse käibemaks." Olemaks kindel, et ettevõte ei jäta arvel märgitud kuludest midagi tasumata, on määruses fikseeritud ettevõtja kohustus lisaks omafinantseeringule enne toetuse väljamaksmist tasuda liisingufirmale ka käibemaks arvel näidatud summas, kirjeldas Vaikjärv tingimusi.

Käibemaksu saab ettevõtja riigilt tagasi küsida, mistõttu ei anta toetust sellise rahaliste kulutuse tegemiseks.

"Starditoetuse näol on tegemist riigi poolt ettevõtetele antava tagastamatu abiga - antud ettevõte sai toetust 160 000 krooni, mida ta ei pea kunagi tagastama, kui ta täidab kõik toetuse kasutamisega seotud tingimused," põhjendas Vaikjärv. "Koos positiivse otsusega postitatakse toetust taotlenud ettevõtjale kokkuvõtlik info, et tal oleks lihtsam toetuse kasutamise tingimustes orienteeruda."

OÜ Regenerator esindaja Kaie Siilivask on seda meelt, et firma asutamiseks saab toetust küll, kui vaid pealehakkamist jagub.

Abiraha saamise eelduseks peab olema ette näidata piisavalt hea äriidee. Ent Siilivask lisas, et edaspidised toetused on suunatud ainult suurtele ettevõtetele ja rohkem ei ole ta leidnud ühtegi toetuseliiki, mida saaks taotleda.

"Oleks vaja seadmete soetamise toetust või tänapäevaste tootmisruumide ehitamise toetust, mis suurendaks tootmise efektiivsust oluliselt," selgitas Siilivask. "Tootmisruumide ehitamise toetus oleks oluline veel selles suhtes, et siis saaks rajada ka korralikud olmeruumid, mis on eeliseks heade töötajate värbamisel."

Ta selgitas, et firma alustamisel on EASist küll abi, kuid sellega tugi ka piirdub, kuigi noored firmad vajaksid ka arengutoetust. "Teretulnud oleksid arengutoetused, sellega EAS aga ei tegele," tõdes Kaie Siilivask.

Regenerator alustas tootmist EASi abiraha toel ostetud formaatsaega ja mõnede käsitööriistadega. Saele tugines alguses ka kogu muu tootmine. Muud seadmed hangiti liisinguga. Seadmete soetamiseks ja töötajate leidmiseks kulus ettevõttel kokku umbes üheksa kuud.

EASis on sel aastal avanemas mitmed tugiprogrammid nii väikestele kui ka suurtele ettevõtetele, kuid sõltumata suurusest peab toetataval ettevõttel olema potentsiaal ekspordiks või uuenduslik idee.

Kui ettevõte alles otsib oma toodet ja ärimudelit, saab osaleda EASi koolitustel või kasutada peatselt avanevat võimalust taotleda raha oma koolitusplaani jaoks.

Juba praegu on võimalik taotleda rahastamist eksporditurule sisenemiseks. Kui firmal toode, mida eksportida, veel puudub, on võimalik kasutada tootearendustoetust. Aasta teisel poolel avaneb võimalus taotleda kaasrahastust ka tehnoloogiainvesteeringute tegemiseks.

EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Pille-Liis Kello oli seda meelt, et oluline on abistada alustavaid ettevõtteid, kelle potentsiaal võimaldab kiiret arengut ja kes juba tegevust alustades mõtlevad ka toodangu eksportimise võimalustele.