Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jaanus Truu: ruumi on ainult nišiärile

Jaana Pikalev 30. aprill 2008, 00:00

Kohtume Jaanus Truuga ajalehetoimetuse pingevabas õhkkonnas. Mehe kogemusi ja jutte kuulates tekib aupaklikkus tema teadmiste ees. 15 aasta jooksul on ta käivitanud ja juhtinud edukaid transpordifirmasid, kuid saatuse tahtel on need ära müüdud või ära ostetud. Nüüd juhib ta aga Eestis verinoort firmat Ewals Cargo Care, mis pakub transpordi erilahendusena megatreilervedusid. Truu sõnul pole Eesti turule vaja uusi ekspedeerijaid, vaid nišitooteid.

Kaua olete olnud logistikaga seotud?

Alates 1993. aastast ehk nüüdseks 15 aastat. Kõik sai alguse lihtsast ajalehekuulutusest, kus tolleaegne Eesti Ehitus otsis inimest, kes nende verivärsket firmat juhtima hakkaks. Sealt sai see asi alguse, hakkasin juhtima EE Transi nimelist ettevõtet.

Algus oli suhteliselt keeruline, sest ei olnud teada, kuhu poole firma arenema peab. Omanikud rõhusid betoonelementide tehasele, mille toodangut viidi Venemaale. Kuid see äri sai läbi ja betoonelemente oli vaja hakata müüma lähiturgudele. Nii see EE Trans alguse saigi.

Millal sai EE Transist Frans Maas ja miks?

Sai sellepärast, et kuulusime Eesti Ehituse kontserni ning nemad korrigeerisid oma äristrateegiat ja defineerisid, et tahavad olla ainult ehituse ja kinnisvara äris. Nii otsustati muud tegevused ümber organiseerida või maha müüa. Selle tulemusena müüdi EE Trans.

Varasemad kokkupuuted olid meil Frans Maasiga olemas ja suhted soojenesid. Nii saigi meist Frans Maas. Frans Maasi ajal käivitasime ettevõtted ka Lätis ja Leedus.

Miks Frans Maasist sai järsku DFDS Transport (praegu DSV)?

Tegutsesime 5-6 aastat, meie käive Baltimaades oli üle 200 miljoni krooni ja seal töötas ligi 75 inimest. Ja siis juhtus see, mis oli juhtunud ka varasematel aastatel - kõiksuguseid logistika- ja transpordifirmasid müüakse ning ostetakse üle Euroopa. Ja sada aastat vana ettevõte Frans Maas müüdi maha Taani kontsernile DFDS Transport.

Mis tunne oli sellist ettevõtet käest ära anda?

Eks see oli ebameeldiv üllatus. See aga on tänapäeva majanduse üks osa, kus ettevõtteid ostetakse ja müüakse.

Miks ei juhi Te DSV Transporti?

Üldjuhul jätkavad ikka need ettevõtjad, kes ostavad. Vaieldamatult oli DFDS 4-5 korda suurem kui meie, mistõttu oli see loogiline jätk, et tegevjuhina jätkas DFDS Transpordi juht.

Mida tegite pärast Frans Maasi müümist?

Alguses oli soov transpordisektorist välja minna, aga siis tulid pakkumised, mis olid väga ahvatlevad.

Ewals Cargo Care ei ole tavaline ekspedeerija, vaid nišiäri, miks valisite niši?

Mõnes mõttes on see elu põnevaks tegemine. Praegu on väga raske minna turule konkureerima sarnaste toodetega. Nišitoote puhul on võimalus olla edukam. Lihtsalt ekspedeerijana turule siseneda oleks keeruline ja riskantne.

Ma arvan, et kes veel tahavad logistikaturule tulla, siis on kaks varianti. Üks, et tullakse nišiga, teisel juhul peab olema väga tõsine investeering, ostes Eestist mõne ettevõtte.

Praegu oli Ewals Cargo Care'i lihtsam käivitada?

Eesti tööstusmaastikul on lihtsam, sest mul on kogemusi. Teistpidi on keeruline, sest konkurents on väga tihe, turg on jaotatud.

Kui tahad Eestis mingisugust turuosa saada, siis peab olema unikaalne argument, millega turule tulla. Kui praegu investeerida tavalisse ekspedeerimisfirmasse, kes ostab, müüb ja vahendab, siis see on ohtlik investeering.

Kas Ewals Cargo Care võib kellegagi liituda või kellelegi müügiks minna?

Frans Maas oli aktsiabörsil noteeritud ettevõte, aga Ewals Cargo Care on pereettevõte, mis kuulub Ewalsi perekonnale, see on erinev.

Et sada aastat vana Ewals Cargo Care ka maha müüakse, selle vastu ei ole rohtu. Aga perekonnaliikmed on öelnud, et neil sellist kavatsust lähiaegadel ei ole. Igal juhul on nad huvitatud selle ettevõtte jätkamisest sellisel kujul.

Kas Ewals Cargo Care võib kellegi siin ära osta?

See on võimalik, aga praegu on meie nišitoode megatreiler ja selle tutvustamine. Juhul kui meie edu tagamiseks on vaja osta siit mõni ettevõte, siis see on võimalik.

Kas Eesti turul on mõni nišš, mis on veel täitmata?

Kindlasti on. Igasugused eriveod näiteks. Näiteks vaadata, kui edukas on olnud kemikaalide vedamisega tegelev ettevõte Haanpää. Selles vallas on ruumi konkureerida.

Siselogistika ja IT-lahendused arenevad ja usun, et nendelgi on tulevikku. Tuleb välja nuputada, mida veel teha.

Millal Teie arvates logistika Eestis üldse käima läks?

Ma arvan, et see läks käima enne sajandivahetust. Enne seda käivitasid väga paljud ettevõtted turge. Kõik otsisid oma paika ja oma kohta Eesti ettevõtluses ja logistikas. 2000. aasta paiku on logistikale kui mõtteviisile rohkem tähelepanu pöörama hakatud.

Milliste logistikateenustega pole Te nende aastate jooksul üldse kokku puutunud?

Ausalt öeldes on minu kokkupuude õhutranspordiga minimaalne. Ja tegelikult ka laoteenusega on kokkupuuted olnud minimaalsed.

Kas Ewals Cargo Care võib hakata uusi teenuseid pakkuma?

Ma arvan küll. Ewalsil on olemas inimesed ja teadmised ning väga tugev teenus - intermodaalne transport -, kus kaup liigub Euroopas laevaga või rongiga. Ja meie turu jaoks võib olla atraktiivne megatreilerite toomine Itaaliast.

Kui jätkub pidev kütuse hinna tõus ja veohind tõuseb, surutakse peale rohelist Euroopat, siis võib pakkuda sellist lahendust, kus Itaalia treilerid tuuakse Lübecki sadamasse ja siis sealt meile. Eestile ei ole see kauge tulevik.

Mida arvata rohelisest logistikast?

See on nii ulatuslik ja suhteliselt laialivalguv teema.

Kui vaatan kaupu, mis liiguvad peamiselt autovedudega, siis näen trendi: mida rohkem me suudame Euroopast tulevaid kaupu lükata laevade peale, mida rohkem suudame arendada ro-ro-liiklust, seda vähem sõidavad autod Baltimaadesse ja Poola. See on üks suund, kuhu tänapäeva logistika liigub. Seal on kaks tegurit, teatud riikides on mereveod rohkem konkurentsivõimelisemad tänu hinnasurvele.

Teisalt on Euroopa Liidu sees soodustatud kauba liikumine rongidele ja laevadele.

Kuhu logistikatrend liigub? Teenused lähevad aina kallimaks?

Megatreileriga saab ju tuua kaupa odavamalt. Odavamaks saab minna ainult siis, kui kaubaühikuid suudetakse laadida efektiivsemalt. Samuti mängib rolli firma efektiivsus. See peaks võimaldama hindadel teatud tasemel püsida.

Veel mõjutab logistika ja veoteenuse hindasid Eesti ekspordi-impordi ja transiidi võime. See on tekitanud situatsiooni, et praegu on surve ekspordi hindadele ja impordi hinnad võivad paigal püsida, see mõjutab ka transpordikulusid.

On Eesti oma logistika arengus muust maailmast maas?

Isiklikult arvan, et ega me maas küll ole. Meie probleem on ainult see, et oleme nii väikesed. Tõeline kasv saab olla siis, kui on suured tootmismahud. Ettevõtete logistika tuunimine ei anna nii palju efekti.

Teie juhtimismoto?

Kaadrid otsustavad kõik. Inimesed on logistikaäris kriitiline edutegur. Kui suudad inimesed enda ümber kaasata, olla nendega avatud ja neid motiveerida liikuma ühise eesmärgi suunas, siis oled edukas.

Tootmine asendab inimesed robotiga, kas logistikas saab ka automaatsemaks minna?

Inimesed jäävad logistikafirmade juurde. Tänapäeval ostab klient logistikateenust nende müügiinimese kaudu, kes on ja jäävad logistikafirmade juurde.

Kui peaksite valima, siis millist Eesti turul juba olemasolevat logistikafirmat tahaksite juhtida? Eesti turu eeskujud?

Raske küsimus, aga eeskujud on olemas küll. Näiteks Schenkerist Meelis Arumeel ja DSVst Jaan Lepp, kes on meie turul tegijad. Sellised juhid ja ettevõtted on mulle raudsed eeskujud valdkonnas, kus ma seni tegutsenud olen.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:45
Otsi:

Ava täpsem otsing