Reformi valitsus loobunud transiidi arendamisest

Eesti transpordiäris tegutsejad näitavad näpuga riigi poliitilisele juhtkonnale, kes ei soovigi kehtivat transpordi arengukava järgida ja seda ka muutunud olukorraga vastavusse viia.

Puhas numbriline ülevaade näitab, et transpordi arengukavas eelmiseks aastaks võetud 36st eesmärgist on suudetud täita 15 ning erinevatel põhjustel on osaliselt või täielikult edasi lükkunud 21 eesmärgi täitmine. Ei ole just suur eesmärkide täitmise protsent. Kuid neid arve ei peagi oluliseks ei ettevõtjate esindajad ega poliitikud.

Transpordi arengukavale pea kaks aastat tagasi viimast lihvi andnud toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ütleb, et lihtsalt täidetud eesmärkide kokkulugemine on formaalne ja väheinformatiivne. Ta esitab küsimuse, mida näiteks ütleb, et arengukava meetme 1.2 Transpordi riikliku finantseerimise süsteemi uuendamise küsimuses on jõustunud Teeseaduse säte, mis räägib kohalike teede investeerimisvajaduse hindamisest koostöös omavalitsuste liitudega? "Sellisest parandusest ei ole erilist kasu seni, kuni valitsus ignoreerib kõiki neid seadusemuudatusi, mis teeks võimalikuks isegi hädavajalikud investeeringud kohalikesse teedesse," ütleb Savisaar.

Ta toob veel mõningaid analoogseid näiteid praeguse valitsuse mittesisulisest lähenemisest transpordi arengukavas tõstatatud probleemidele ning resümeerib: "Seega pean kahjutundega tõdema, et sisulist, inimesi vahetult mõjutavat osa täidetakse minimaalselt, kui üldse, arengukava bürokraatlikku osa täidetakse aga küllalt hästi."

Paraku ei saa Savisaare arvamust pidada lihtsalt opositsioonipoliitiku hüüdmiseks. Transiidisektoris tegutsevad inimesed on Eesti Reformierakonnast poliitilise juhtkonna suhtes häälestatud palju kriitilisemalt kui Savisaar. "On küsitav, milleks arengukavasid üldse koostada, kui valitsuse juhtfiguurid neid jämedalt eiravad?" küsib juba mais järjekordset Eesti transiidikonverentsi Transestonia korraldav

Illimar Paul. Tema sõnul takistab Eesti transpordi arengukava realiseerimist poliitiline ummikseis, kuhu oleme jõudnud tänu Pronksmehe saamatule teisaldamisele aasta tagasi. See on viinud transiidi arengu Eestis sootuks teisele teele, kui nägi ette arengukava stsenaarium.

Sadamaoperaatorite Liidu juht Ago Tiiman tõdeb, et transiidisektor ja ka sadamaoperaatorid on saanud praegusest arengukavast vaid umbmääraseid lubadusi. Ja põhjus on teada: riigi juhtkonnal puudub poliitiline tahe, et seada konkreetseid eesmärke ja konkreetselt tegutseda nende saavutamise nimel.

Transpordisektoris tegutsevad ettevõtjad aga ei tea arengukavast suurt midagi. Nemad elavad omas maailmas oma probleemidega, mida arengukava ei käsitle. Kui küsida transpordiettevõtte juhilt kommentaari, kuidas on transpordiarengukava mõjutanud nende tegevust, siis enamik lihtsalt ei vasta või tunnistavad, et nad ei ole transpordi arengukava sisuga kursis. See aga ei tähenda, et neil ei ole tööd takistavaid probleeme, mille lahendamisel võiks riigi arengukavadest abi olla. Venemaale sõiduautode transiiti korraldava OÜ Lextrans juhatuse esimees Sven Aria loeb probleemidena ette, et taastuma peaks positiivne hoiak transiidi arengule, lahendust vajavad piiriküsimused, toetust on vaja Eesti-Venemaa-Eesti laevaliini arendamisele jne. Transpordi arengukavas on kenasti hakkama saadud riiklike ametite arengukavade koostamisega, kuid transiidi toetamisel on neist vähe abi. "Minu jaoks ei ole tähtis, kui täpselt on järgitud transpordi arengukava. Sest suures plaanis ei vasta see kava reaalsusele ega ka transpordivaldkonna tegelikele vajadustele ning nõuetele," leiab Tiiman. "Seega ei ole mingit tähtsust, kui täpselt seda kava järgitakse."

Tiiman on veendunud, et arengukava vajab muutmist. "Nii Eesti majanduses kui ka rahvusvahelisel tasemel on olukord muutunud nii kiiresti, et praegune kava on juba vana."

Ta tunnistab, et on jõudnud oma ettepanekutega ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi inimestele jutule, kus on toimunud väga tõhusad ja konstruktiivsed arutelud. Kuid kogu tegevus jookseb liiva, kui jõutakse riigi poliitilise juhtkonna tasemele. "Seal on hoopis muud eesmärgid, muud mängud, muud arusaamad." Näitena toob ta Reformierakonna kindla deviisi, et mida vähem riiki on majanduses, seda parem on majandusele. "Nõus. Kuid samas ei taha Reformierakond isegi rääkida Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee erastamisest, laskmata samas ka praeguses olukorras nendel Eesti transiidi võtmeettevõtetel normaalselt areneda," ei suuda Tiiman mõista. "Või siis koostöö arendamine Hiinaga konteinervedude valdkonnas: majandusminister peab seda väga prioriteetseks suunaks, Tallinna Sadama nõukogu, nagu ka peaminister, omavad hoopis teistsugust arvamust."

Reformierakond on tõepoolest võtnud transiidi arendamisest väga pika distantsi. Palusime peaminister Andrus Ansipilt seekordsesse Logistika kuukirja kommentaari, millised on peaministri soovitused ja pakutavad alternatiivid transpordisektori ettevõtetele, kes kaotasid eelmise aasta aprillisündmuste järel oma äritegevusest olulise osa. Millele peaksid need ettevõtted orienteeruma, milliseid samme on neil loota oma tegevuse toetuseks riigilt? Peaministri majandusnõuniku Kalev Kuke vastust võib lugeda ajakirja järgmistel lehekülgedel. Suuniseid ja lubadust transiiti arendada seal ei ole. Põhjus on kirjas kommentaari lõpus: "Peaksime mõistma, et mida vähem otsida Eesti riigilt tuge transiidile, seda parem sellele samale transiidile," kirjutab Kalev Kukk.

Seega pole loota, et transpordi arengukavast saaks lähiajal sektori arengut mõjutav dokument. Praegu puudub isegi erialaliitude juhtidest ja ekspertidest koostatud nn transpordikomisjon, mis nähti arengukavas ette institutsioonina, mis hakkab tegema ettepanekuid arengukava täiendamiseks.

Komisjoni koosseisu ja töökorra peaks kinnitama transpordi arengukava rakenduskava. Rakenduskava vastuvõtmine seisab aga omakorda teede arengu finantseerimise küsimuste taga. Selles aga ei suuda riigi poliitiline juhtkond kokkuleppele jõuda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordiarengu talituse juhataja Toomas Haidak kinnitab, et arengukava kõik tegevused on endiselt suunatud transiidi mitmekesisemaks muutmisele.

Riiklik arengukava peab olema tehtud vähemalt nende aastate perspektiivis, mille tarvis ta vastu on võetud ja tegelikult isegi natukene pikemas perspektiivis. Transpordi arengukava seda kindlasti on. Kui aga arengukava hoolikalt lugeda, siis on näha, et kõik selle tegevused on suunatud senise transiidikonjunktuuri muutmisele. St et juba 2004. aastal, kui arengukava ette valmistama hakati, võeti eesmärgiks suurendada nii transiitkaupade nomenklatuuri kui ka transiidi suundi. Kahtlemata on praegu surve kiireteks arenguteks tugevam, kui eeldati, mis võib tekitada olukorra, kus arengukava transiidi osa peaks täiendama, aga küsimus on veel õhus.

Ka teiste tegevussuundade puhul võib julgelt öelda, et nende kahe aasta jooksul ei ole meie eesmärgid muutnud ja arengukava vastab praegusele situatsioonile. Konkreetseid tegevusi eesmärkide saavutamiseks võib kahtlemata nii lisada kui ka teatud juhtudel ära võtta. Seetõttu on arenugakavas ka selgelt öeldud, et kajastatakse põhilisi tegevusi, mitte kõiki tegevusi. Kui tegevused muutuvad, siis see ei tähenda, et muutuksid arengukava eesmärgid ning üldine suunitlus. Kõiki muudatusi tegevustes peaks kajastatama arengukava iga-aastases rakendusplaanis, milles on võimalik tegevusi ja tegevuste täpsustusi operatiivsemalt lisada või ära võtta.

See on mõeldav ja me oleme arvestanud, et vajadusel seda ka teeme. Kuid tuleb arvestada, et muutmise protseduur on halduskoormuse kohapealt väga mahukas, sest transpordi arengukava kinnitab riigikogu. Seetõttu peame olema veendunud, et muudatused on sellised, mis vajavad riigikogu otsust ja neid ei saa ainult rakendusplaanis kajastada.

Rakendusplaani kinnitamine seisab teede arengu finantseerimise küsimuste taga. Eelmisel aastal oli põhiküsimus välisvahendite kasutamine, sellel aasta alguses on lisandunud veel kütuseaktsiisi laekumise prognoosi alandamisega seotud küsimused. Seega peame rakendusplaani kinnitamisega ootama, kuni teede rahastuse osas on saavutatud konsensus. Transpordikomisjoni töö viibimine on kahtlemata kahetsusväärne, aga kindlasti ei tähenda see, et ettepanekuid ei saaks esitada. Ettepanekud on oodatud ka praegu.