Hansapank: Balti riigid on finantsturgude ebasoosingus

Annika Matson 30. aprill 2008, 14:38

Hansabank Marketsi värskes Baltikumi
majandusülevaates seisab, et kolm Balti riiki on endiselt finantsturgude
ebasoosingus – sellele viitab näiteks ka aktsiaturgudel toimuv - börsiindeksid
on umbes 2005. aasta II poole tasemel.

Ülevaates tõdetakse, et Balti riikide atraktiivsus on viimaste aastaga kõvasti vähenenud. Kui 2005-2006. aastal kiire kasvuga kaasnenud tasakaalustamatus majanduses õõnestas nende majanduste usaldusväärsust nö sisemistel põhjustel, siis nüüd on lisandunud maailma majanduskasvu pidurdumisest ning eelkõige finantsturgude ebakindlusest tulevad negatiivsed mõjud.

Kolmele riigile antavad riskihinnangud, mida saab mõõta rahaturu intresside erinevuste kaudu, jõudsid 2007. aasta lõpus 2000.-2001. aasta tasemetele, mis oli selgelt liiast võttes arvesse majanduste oluliselt tugevamat positsiooni selle ajaga võrreldes. Riskihinnangud on 2008. aasta jooksul siiski paranenud, kuna euro intressid on tõusnud ning tasakaalustamatused kolme riigi majanduses on hakanud vähenema. Siiski on kolm Balti riiki endiselt finantsturgude ebasoosingus – sellele viitab näiteks ka aktsiaturgudel toimuv (börsiindeksid on umbes 2005. aasta II poole tasemel). Kuid selline usaldamatus ei ole (veel) mõjutanud otseinvesteeringuid.

Tugevad seosed maailmamajandusega tähendavad seda, et sealsed negatiivsed arengud ei jäta Baltimaid puudutamata, kuid meie hinnangul jääb nende mõju siiski suhteliselt tagasihoidlikuks. Kuna siinsed majandused on kõige enam seotud ELi majandusega, ei peaks maailmamajanduse kõige negatiivsemad tuuled siinseid majanduskasve väga oluliselt mõjutama. Kindlasti on oluline ka see, et kõige olulisemad kaubanduspartnerid (st Saksamaa, Rootsi ja Soome) peaksid näitama suhteliselt head majanduskasvu. Balti riikide tootmiskulud on endiselt madalamad, kui enamuses ELi riikides, kuid selle võimaluse kasutamine eeldab ettevõtete investeeringuid ning suurema väärtusega kaupade tootmist. Kõik kolm riiki võivad võita Venemaa suhteliselt tugevast, kuigi aeglustuvast, majanduskasvust 2008-2010. aastal – seda nii omatoodetud ekspordi kui ka teiste (ELi) riikide ekspordi teenindamise teel. Kuigi poliitilised riskid on Venemaal kasvanud, pole meie arvates nende negatiivne mõju majandusarengutele ja –suhetele lähiajal veel tunda.

Majanduste avatus tähendab ka seda, et maailmas toimuvad hinnamuutused jõuavad üpris kiiresti ja otseselt siinsetesse majandustesse. Nagu eespool selgitatud, on lähiajal kaupade hinnad mõjutatud mitmetest, sageli raskesti prognoositavatest ja vastuolulistest teguritest. Meie prognoosid põhinevad eeldusel, et nafta hind eurodes jääb enam-vähem stabiilseks. Kuid dollari tugevnemine võib 2009. aasta alguses nafta hinda ka pisut alandada. Meie arvates aeglustub toidukaupade hinnatõus maailmas (sj enam piimatoodetel ning vähem lihatoodetel) mõnevõrra ning mitmete tootmissisendite ja tööstuskaupade hinnad (nt. metallid ja puit) langevad seni kuni maailma majandusarengud paranevad. Seega peaksid Baltikumis välised hinnasurved 2008. aastal olema väiksemad kui 2007. aastal.

Loe ka erainvestor Stefan Anderssoni investeerimisblogi!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. May 2008, 16:01
Otsi:

Ava täpsem otsing