SEB juht: lõviosa võimalikust laenukahjust tuleb kinnisvarast

Piret Reiljan 30. aprill 2008, 16:18

SEB juhi Ahti Asmanni sõnul tuleb pool kogu
SEB Grupi provisjonidest Eestist ja eelkõige meie kinnisvarasektorist, kus
likviidsus on väga madal.

Asmann lisas, et märkimisväärne osa provisjonidest on seotud ka ühe tootmisettevõttega - Äripäeva hinnangul võib olla tegemist Pjotr Sedini raskustes vineeritööstusega Baltic Panel Group, mille rikkis masinad on liisitud SEB-st.

Intervjuu SEB juhi Ahti Asmanniga:

Kui suuri laenukahjumeid ennustate käesolevaks aastaks SEB-le Eestis?

Eesti majanduskasvu pidurdumine käesoleval aastal jätkub ja seetõttu jätkame üsna agressiivselt võimalikele laenukahjumitele allahindluse moodustamist. SEB on üsna konservatiivse lähenemisega riskidele ja seetõttu teeme allahindlusi pigem rohkem kui vähem. Esimeses kvartalis suurendasime me allahindlusi 295 miljoni kroonini (Kogu SEB Grupi allahindlused ulatusid 615 mln krooni). Teeme allahindlusi vastavalt vajadusele.

Millest on SEB-l Eestis laenukahjumid tekkinud või tekkimas?

Enamus neist kahjumitest ei ole hetkel realiseerunud. Oleme teinud üldallahindamisi nõrgema riskiklassiga ettevõtetele, kuna näeme, et muutunud majandusolukorras võib neil tekkida laenude teenindamisega probleeme. Suurimad riskid on kinnisvarasektoris, kus likviidsus on täna väga madal. Märkimisväärne osa allahindlusest on seotud ka ühe tootmisettevõttega.

Kuivõrd tõenäoline on, et laenukahjude järsu suurenemise näol tegemist on negatiivse trendi algusega Eesti pankadele?

Ma arvan, et mitte. SEB suurenenud allahindluste hulk näitab, et oleme võtnud konservatiivsema hoiaku seoses majanduskliima jahenemisega ja soovime olla võimalikeks ootamatusteks valmis. Allahindluste määr on tehtud maksimaalse arvestusega, kõik laenude mahakandmised ei pruugi teostuda ja siis laekub allahindlustesse pandud raha panga kasumisse.

Kuidas kavatsete toime tulla üha kasvavate laenukahjudega?

Allahindluste tegemine ongi valmistumine võimalikeks laenukahjumiteks. Laenuportfelli kvaliteet on meil endiselt hea. Allahindlused bilansis moodustavad kogu laenuportfellist 0,87 protsenti.

Kas ja kuidas mõjutavad kasvavad laenukahjumid ettevõtluslaenude väljastamise tingimusi?

Tingimused ei ole muutunud. Head plaanid saavad endiselt panga toetuse.

Kuidas kommenteerite olukorda, kus Eesti on kiiresti muutunud grupi mustaks lambaks, seni on ju just Eesti kasvud olnud esirinnas?

SEB tegi Eestis rohkem allahindlusi kui mujal, kuna seoses Eesti majanduskliima jahenemisega soovime olla võimalikeks ootamatusteks hästi valmis. Laenukahjumid ei pruugi realiseeruda, kuid nagu öeldakse - parem karta, kui kahetseda. Tulu teenimise seisukohast on meie panus pangandusgrupi tulemusse endiselt tugev.

Kas eraisikute laenukäitumine ka muutunud on viimasel ajal?

Eraisikute kindlustunde indikaatorid on languses. Selle tulemusena tarbitakse vähem ja see peegeldub ka laenukäitumises. Tähtaja ületanud võlaga laenude maht on kasvamas. Samas on näha, et inimesed on laenuotsuste tegemisel ettevaatlikumad ja võimalikke riske püütakse maandada. Väga populaarne on laenumaksete kindlustus, mis näitab, et inimesed mõtlevad rohkem ohule, et nad võivad töökoha kaotada või muidu laenude tagasimaksmisega hätta jääda.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. April 2008, 17:36
Otsi:

Ava täpsem otsing