Maakodu pakub silmarõõmu ka väikese pingutusega

Riho Paramonov 02. mai 2008, 00:00

Suvekodudes, kus tavaliselt veedetakse puhkamise eesmärgil aastast vaid mõned kuud, ei ole puhuti võimalik ega ka ratsionaalne aiale samasugust hoolt rakendada kui näiteks eramuaedades.

Metsade ja niitude keskel asuvate talukohtade maa-alad ei anna tihti kultuurmaastiku mõõtu välja.

Ometi ei ole ka vähehooldatud alale võluva näo andmine võimatu ning kogu puhkus ei pea kuluma vaid aiaga tegelemisele.

Aiakujundamisteenust pakkuva lille- ja aiapoe Elise Aed juhataja Reelika Marrandi ütleb, et maakodude aiad kujundatakse vaba joonega, kuid vanu traditsioone järgides.

Ta toonitab, et vanad asjad nagu vankrid, tööriistad aida seinal, minevikuhõngulised savipotid pelargoonide või fuksiatega ja kartulikorvid suvelilledega on üha enam aukohal.

Marrandi sõnul lubab maakodu stiil suuremat vabadust, ja saialilled kõrvuti porganditega ning moonid kapsastega on täiesti omal kohal. Samuti kuulub maa-aia juurde kaunilt kujundatud ürdipeenar, kus on esindatud erinevat värvi basiilikud, till, petersell ja muudki maitsetaimed. Tallinnas elav Arno Joonsaar, kellel on maakodu nii Kilingi-Nõmmel kui ka Vasalemmas, räägib, et nende pere jaoks on maal suureks väärtuseks veesilm - Kilingi-Nõmmel on looduslik tiik ja maja lähedal bassein.

Oma kogemusest tõdeb Joonsaar, et grillimise mõttes on maal vajalik eraldi koht istumiseks.

Reelika Marrandi soovitab suure muruplatsi niitmise ajakulu vähendamiseks muru ja taimede vahekorra tasakaalu viia.

Valge ristik, mida mujal peetakse umbrohuks, sobib maakodu murusse tallamiskindluse parandamiseks, rõhutab ta.

Joonsaarte perel on suvekodudes hooldatavat ala kokku üle kahe hektari. Muru niitmisel, millega kunagi täielikult valmis ei jõua, on abiks n-ö väetav multser-tüüpi niiduk, sõnab Arno Joonsaar. Samuti peab kasutama veel trimmerit ja kõige laiema teraga tavalist muruniidukit. Kilingi-Nõmme põlluala niitmine ilma tellitud traktorita oleks mõeldamatu, lisab ta. Kasuliku lisandina võiks igas aianurgas ka kompostihunnik olla, kuhu on hea kas või niidetud muru koguda, võtab Joonsaar muruniitmise teema kokku.

"Üldjuhul niidetakse maa-aedades õueala üks kord nädalas, kuivemal suvel harvem. Ääreala võib niita paar korda kuus ja aiatagust ala paar korda aastas, siis on üleminek loodusesse sujuvam," jagab Marrandi soovitusi.

Aiatagusele alale soovitab ta külvata lillemuru, mille seemneid saab loodusest korjata aga ka poest osta. Marrandi ütleb, et lillemuru niidetakse algul kaks, hiljem üks kord aastas.

Suurte puude all, kus tavaline muru kasvada ei taha, peab Marrandi heaks valikuks ebamuru, milleks sobivad taimed on väike igihali, tipmine puksrohi ja metspipar.

"Et aia nautimiseks aega jääks, kasutage kindlasti püsikute all multši", annab lille- ja aiapoe Elise Aed juhataja Reelika Marrandi nõu.

Ta soovitab puid ja põõsaid lilledele eelistada. Põõsastest omakorda okastega taimi, mis ei nõua leheriisumist ja noorenduslõikust ning on ka talvel kenad vaadata.

Marrandi lisab, et lilled võiksid olla pigem suuremates gruppides kui natuke siin ja seal.

"Häid, vähest hooldust vajavaid, kuid siiski tänulikult õitsevaid põõsagruppe saab näiteks põõsasmaranatest ja enelatest," ütleb ta.

Maja lähedale tasub istutada vaid madalaid puid-põõsaid ja püsikuid. Aia äärde sobivad tuuletõkkeks ja kaitseks võõraste pilkude eest seevastu kõrgemad taimed, lisab ta.

Arno Joonsaar räägib oma kogemusele tuginedes, et hekk, elupuud ja sirelid on ilusad vaadata, kuid eriti viimased lähevad kiiresti käest ära ja hakkavad vohama.

Joonsaar sõnab, et suuremad põõsad peaks olema korralikult toestatud - nii on nad kenamad ja ei sega niitmist.

Tüüpiliste maakodu püsililledena nimetab Reelika Marrandi lupiine, kuldvitsasid, pojenge, kukeharju, astilbesid, flokse, tokkroose, päevaliiliaid, ebamagunaid, bergeeniaid, hostasid ja pargiroose.

Ta lisab, et igas aias peaks olema ka mõned aktsenttaimed, näiteks värd-forsüütia ja äädikapuu. Esimesel talvel vajavad need taimed küll talvekatet, kuid hiljem tasuvad vaeva rohke õieiluga.

Umbrohuga võitlemise parim abinõu on Marrandi arvates multšimine. Kui aga umbrohu kasv väljub kontrolli alt, soovitab ta kasutada kontaktset herbitsiiti.

Maakodude aed algab sageli juba pikast sissesõiduteest, mille hooldamisele hulk aega ja vaeva kulub.

"Sissesõidutee osas on raske anda konkreetseid soovitusi," tõdeb Reelika Marrandi - seda põhjusel, et võimalusi on palju ja lähtuma peab mitmetest tingimustest, mis on iga aia puhul erinevad.

Ta hindab maakodu juurde kõige paremini sobiva võimalusena looduskividest teed. "Väga vahvad on ka nn vuugimuruga sissesõiduteed, kus puidust pakkude või kivide vahel kasvab muru ja miks mitte ka harilik kukehari," ütleb Marrandi.

Sissesõidutee puhul on peamine, et tee sobiks keskkonnaga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:46
    Otsi:

    Ava täpsem otsing