Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

SEB Grupp süüdistab Eestit kahju tekitamises

Piret Reiljan 02. mai 2008, 00:00

Skandinaavia panganduskontsern SEB Grupp süüdistab nii oma esimese kvartali suurenenud laenukahjumites kui ka väiksemas tegevuskasumis Eesti turgu.

Panga laenukahjumid suurenesid möödunud aasta 390,8 miljonilt kroonilt 614,6 miljonile kroonile. "Netolaenukahjumid kasvasid peamiselt laenude provisjoneerimisest Eestis," kirjutas pank oma kvartaliaruandes.

Hansapanga Grupi juhi Erkki Raasukese sõnul on pankadele suurim laenukahjude põhjustaja ilma igasuguse kahtluseta kinnisvaraarendus ja eelkõige elamispindade arendus.

"Trend sai alguse juba eelmise aasta lõpu poole, kui pangad hakkasid teatama suurenenud krediidikuludest. Tegemist pole loodetud, küll aga oodatud asjade käiguga, see olukord pole tulnud viuhti," lisas Raasuke.

Raasukese sõnul ei kavatse emapangad kindlasti leppida sellega, et Baltimaad pole enam suurim kasvumootor. "Meie eesmärk on, et Baltimaid ei peaks maha kandma," naeris pangajuht.

Hansapank Eesti netolaenukahjum oli tänavu esimeses kvartalis 119 miljonit krooni, moodustades grupi laenukahjust kolmandiku. Kogu Hansapanga Grupi laenukahjum ulatus 333 miljoni kroonini.

Põhjamaade pangandusgruppi kuuluva DnB Nord Panga Eesti filiaali juhi Hans Pajoma sõnul ohustavad erakorralised laenkahjumid neid panku, kes on agressiivselt laenanud raha põllupealsete arendajatele.

"Meie pole aktiivselt põldudele laenanud ja seni pole me pidanud ka erakorralisi provisjone tegema," sõnas Pajoma. Ta lisas, et DnB Nordi probleemsete klientide puhul on seni tegemist konkreetse kliendi tegevusest tingitud probleemidega, mitte laiema majanduskasvu pidurdumisest põhjustatud trendiga.

DnB Nord Pank ei pane Pajoma sõnul ettevõtjatele laenuraha jagamisel jäigalt kätt ette mitte ühegi sektori esindajale, kuid hindab iga laenusoovijat senisest ettevaatlikumalt.

DnB Nord Pank alustas Eestis tegevust 2006. aasta kevadel, keskendudes esialgu ettevõtetele pakutavatele finantsteenustele.

SEB Panga juhi Ahti Asmanni sõnul tuleb pool kogu SEB Grupi provisjonidest Eestist ja eelkõige meie kinnisvarasektorist, kus likviidsus on väga madal.

Asmann lisas, et märkimisväärne osa provisjonidest on seotud ühe tootmisettevõttega. Äripäeva hinnangul võib olla tegemist Pjotr Sedini raskustes vineeritööstusega Baltic Panel Group, mille rikkis masinad on liisitud SEBst.

Intervjuu Asmanniga:

Kui suuri laenukahjumeid ennustate selleks aastaks SEB-le Eestis?

Eesti majanduskasvu pidurdumine sel aastal jätkub ja seetõttu jätkame üsna agressiivselt võimalike laenukahjumite allahindluse tegemist. SEB on üsna konservatiivse lähenemisega riskidele ja seetõttu teeme allahindlusi pigem rohkem kui vähem. Esimeses kvartalis suurendasime allahindlusi 295 miljoni kroonini, kogu SEB Grupi allahindlused ulatusid 615 miljoni krooni. Teeme allahindlusi vastavalt vajadusele.

Miks on SEB-l Eestis laenukahjumid tekkinud või tekkimas?

Suurimad riskid on kinnisvarasektoris, kus likviidsus on praegu väga madal. Märkimisväärne osa allahindlusest on seotud ka ühe tootmisettevõttega.

Kuivõrd tõenäoline on, et laenukahjude järsust suurenemisest kujuneb negatiivse trendi algus Eesti pankadele?

Ma arvan, et mitte. SEB suurenenud allahindluste hulk näitab, et oleme võtnud konservatiivsema hoiaku seoses majanduskliima jahenemisega. Soovime olla võimalikeks ootamatusteks valmis. Allahindluste määr on tehtud maksimaalse arvestusega, kõik laenude mahakandmised ei pruugi teostuda ja siis laekub allahindlustesse pandud raha panga kasumisse.

Kuidas kavatsete toime tulla üha kasvavate laenukahjudega?

Allahindluste tegemine ongi valmistumine võimalikeks laenukahjumiteks. Laenuportfelli kvaliteet on meil endiselt hea. Allahindlused bilansis moodustavad kogu laenuportfellist 0,87 protsenti.

Kas ja kuidas mõjutavad kasvavad laenukahjumid ettevõtluslaenude väljastamise tingimusi?

Tingimused ei ole muutunud. Head plaanid saavad endiselt panga toetuse.

Kuidas kommenteerite olukorda, kus Eesti on kiiresti muutunud grupi mustaks lambaks, seni on ju just Eesti kasv olnud esirinnas?

SEB tegi Eestis rohkem allahindlusi kui mujal, sest seoses Eesti majanduskliima jahenemisega soovime olla võimalikeks ootamatusteks hästi valmis. Laenukahjumid ei pruugi realiseeruda, kuid nagu öeldakse - parem karta, kui kahetseda. Tulu teenimise seisukohast on meie panus pangandusgrupi tulemusse endiselt tugev.

Kas eraisikute laenukäitumine on viimasel ajal muutunud?

Eraisikute kindlustunde indikaatorid on languses. Selle tulemusena tarbitakse vähem ja see peegeldub ka laenukäitumises. Tähtaja ületanud võlaga laenude maht on kasvamas. Samas on näha, et inimesed on laenuotsuste tegemisel ettevaatlikumad ja võimalikke riske püütakse maandada. Väga populaarne on laenumaksete kindlustus, mis näitab, et inimesed mõtlevad rohkem ohule, et nad võivad töökoha kaotada või muidu laenude tagasimaksmisega hätta jääda.

SEB tulemused kajastavad adekvaatselt majanduskeskkonna muutuseid, kus pankade kasumlikkuse näitajad kujunevad varasemate aastatega võrreldes väikesemaks. Rahvusvahelises võrdluses olid kasumlikkuse näitajad väga kõrged.

Raskem on nendel pankadel, kes ei hinnanud laenukasvu kiirel perioodil laenuvõtjate laenu tagasimaksmise võimet piisavalt konservatiivselt.

Eesti Pank ennustab lähiajaks pankade kasumlikkuse kahanemist, sest majanduskasv on aeglustunud ja sellest tulenevalt on aeglustunud ka laenukasv. Peamine põhjus on tulubaasi aeglasem suurenemine ja suurem provisjonide maht. Ilmselt suureneb mõnevõrra viivislaenude maht, näiteks üle 60päevaste viivislaenude osakaal oli aasta tagasi 0,3 protsenti, märtsi lõpu seisuga aga 0,9 protsenti. Rohkem on viivislaene eraisikute tarbimislaenude ja ettevõtete kinnisvaraarenduseks võetud laenude puhul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:31
Otsi:

Ava täpsem otsing