Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veetlevalt õrnatundeline naise hingus
Hille Palm kuulub 1970ndatel esile kerkinud andekate naisskulptorite põlvkonda. Enne seitsmekümnendaid valitses eesti kunstis natuurilähedane sotsrealism, mis püsis skulptuuris küllaltki kaua. Peale seda pöörduti abstraktsuse poole, kuid ka see oli 70ndate alguseks täielikult ammendatud.
Galerist Juta Kivimäe sõnul astuti 70ndatel samm edasi psühholoogilise portree poole, mis oli olnud populaarne juba 1930. aastatel. See tähendas, et skulptuuris hakati inimesele lähenema psühholoogiliselt, mis omakorda tõi kaasa teatud estetiseerimise, inimese ilu kujutamise. Hille Palm töötab siiani selle kunstikäsituse raamides, neid põhimõtteid aga siiski vastavalt ajale kohandades.
Palmi töid läbivad modernistlik kunstikäsitus ja igavikulisuse teemad. Tema loomingu läbivaks motiiviks on alati olnud naine ja tema erinevad elustaadiumid. Nende teemade usutava käsituse juures mängib kindlasti olulist rolli ka see, et skulptor on nelja lapse ema ning oma elus nii mõnedki naiseks olemise rasked etapid läbinud.
Vabaduse galerii näitust iseloomustab ka tugev emotsionaalne laetus ning teatud kurb, igatsev alatoon. Huvitavad on naisekeha torsod, mis saavutavad oma õhulisuse tänu linnupeadele, mis neid justkui üles tõstavad. Siin on olnud kunstniku ideeks sümboolselt kergendada naisekeha, mis läbi elu palju taluma peab.
Igavikulisuse teemat illustreerib töö nimega "Kallasteta jõgi", mis Juta Kivimäe sõnul viitab naisekehale kui elulaevale. Isiklikust kogemusest räägib aga "Signatuur", roosa, inimnahka imiteeriv traadiga "kokku õmmeldud" marmoritükk.
Klaasist ja läbipaistvast epoksüüdvaigust on kujundatud selle näituse kõige tähenduslikumad tööd - naisekeha torsod, mis on kokku pandud aasta tagasi pronksiööl purustatud bussipaviljonide klaasikildudest.
Esmapilgul sulnilt mõjuvad naisekehad omandavad pärast seda fakti veidi teise ilme ning mõjuvuse. Kuid vaatamata raskele teemale on kunstnik saavutanud siiski äärmiselt veetleva ja õrnatundelise tulemuse.
Autor: Ragne Nukk