Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kriisi ajal tuleb raha panna teadusesse

02. mai 2008, 11:55

Majanduskriisi ajal teadusse investeeritud
raha aitab tulevaste kriisidega paremini hakkama saada, ütles Euroopa Komisjoni
innovatsiooni ja teadusuuringute peadirektor José Manuel Silva Rodriguez
interjuus Novaatorile. Sel nädalal oli ta kahepäevasel visiidil Eestis.

Eestis armastatakse rääkida teaduspõhisest majandusest. reaalsus on paraku teine, peale jutu ei tehta suurt midagi. Mida peaks Eesti ette võtma?

Mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas peaks majandus põhinema teadusel ja arendustegevusel. Kuid Eesti puhul on asi paranenud. Viimastel aastatel on tehtud rohkem investeeringuid teadusse ja arendusse ning ka erasektor on hakanud siin kaasa rääkima, kuigi meile meeldiks, et erasektori osa oleks selles vallas aina suurem ja suurem. Euroopa projektides osaledes on Eesti väga konkurentsivõimeline, teadmiste tase on väga hea.

Eestil on väga selge siht parandada teadusega seotud infrastruktuuri, samuti arendada kõigi oskusi, alustades tudengitest kuni teadlasteni, kes on läbinud doktoriõppe. Oluline on, et teadusse tuleks rohkem inimesi.

Teie probleem on sama, mis mujal Euroopas. Inimesed õpivad muid asju ega vali teadlasekarjääri.

Eestis on majanduskasv järsult aeglustunud. Kuidas mõjutab selline kriis teaduse rahastamist?

Paljudes Euroopa riikides on majanduskasv muutunud aeglasemaks võrreldes eelmiste aastaga, nii on pea kõigis liikmesriikides. Kuid kindlasti ei tähenda see, et tuleks peatada investeeringud teadus- ja arendustegevusse. Nende investeeringud tõstavad konkurentsivõimet ning võimet saada hakkama tulevaste finantskriisidega. Teadus on tulevase majanduskasvu mootor. Ei saa lõigata ära oma tulevast arengut.

USAga võrreldes pole Euroopa teadusmaailmas nii edukas, piisab kui vaadata kasvõi nobelistide nimekirju. Mis on selle põhjus?

Küsimus on Euroopa killustatuses. Meil on 27 riiki, mitte üks. Euroopas tuleb teaduses ja tehnoloogias erinevate valdkondade jõud ühendada. Kuid ma olen lootusrikas, et tulevikus on meie tulemused võrreldes Ameerika Ühendriikidega paremad. Viimase aasta Nobeli preemiate jagamisel olid eurooplased ju väga edukad.

Konkurents on teaduses väga hea asi ning me peame konkureerima omavahel, aga ka Jaapani ja Hiinaga. Aga me peame nendega ka koostööd tegema.

Kõigis valdkondades ei ole võimalik olla edukas, eriti nii väikese riigi puhul. Millele peaks Eesti keskenduma?

Muidugi ei saa olla kõiges edukas, kuid ei saa ka lihtsalt teatud valdkondi ära lõigata. Eestis on ju terve rida eelistusi: infotehnoloogia, biotehnoloogia, meditsiin ja materjaliteadused. Kuid need valdkonnad on prioriteetsed ka Euroopas. Tähtis on, et oleks rohkem häid teadlasi, et olla prioriteetsetes valdkondades esiplaanil.

Kuidas tekitada noortes huvi reaalainete õppimise vastu, kuidas tekitada huvi õppida matemaatikat ja füüsikat?

Meil on mõned aktsioonid, et motiveerida koolides nende ainete õppimist. Töörühm, mida juhib Prantsusmaa endine peaminister Michael Rocard töötab välja terve rea soovitusi, kuidas suurendada õpilaste huvi ja motivatsiooni tehnikateaduste vastu. See on üle-euroopaline probleem ja tähtis selleks, et me suudaks tulevikus konkureerida Hiina või Indiaga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. May 2008, 20:06
Otsi:

Ava täpsem otsing