Lao- ja tootmispindade turg nõuab müüjalt paindlikkust

Aastataguse ajaga võrreldes on huvi lao- ja tootmispindade vastu vähenenud. Peamiselt annavad tooni välisturgudele orienteeritud tootmisettevõtted, mille konkurentsivõimele siseturu pessimistlik foon pigem kasuks tuleb.

Lao- ja tootmispindade turg on alati olnud väga spetsiifiline ning eelkõige erilahendustele suunatud, kuna iga ladustada või toota sooviva ettevõtte ootused on erinevad. Seetõttu on pindade kohandamine konkreetsele firmale tihtipeale kulukas ning vajab hoolimata näiliselt madalatest püsikuludest suuri investeeringuid.

Praeguses majandusolukorras, kus tulevikuväljavaated on pessimistlikud, riigieelarve negatiivne ning riigi tuleviku osas puudub ühtne seisukoht, on ka ettevõtjad läinud pigem kulude külmutamise teed ning paljud neist on firma ümberkolimise edasi lükanud.

Lisaks on ka pangad muutnud laenutingimusi ettevõtetele ebasoodsamaks: laenumarginaalid on kõrgemaks läinud ja laenutähtajad on lühemaks muutunud. Ka pankade riskianalüüs on muutunud oluliselt põhjalikumaks ning vähegi riskantsemas sektoris tegutsevale ettevõttele pakutakse laenu tingimustel, mis sisuliselt tähendab viisakat äraütlemist.

Eelnev sunnib paljusid ettevõtjaid ostu- või üüriotsust edasi lükkama, et olla otsuse õigsuses veendunud. Aeglustub paljude hulgi- ja logistikafirmade areng, kuna ettevõtjad kuulavad pessimistlikke noote ja mängivad ettevõtete tulevikustsenaariumid ümber, külmutades laienemiskulud.

Üldise ekspordivõime kahanemise tõttu on laienemise peatanud ka mitmed puidu- ja kalatööstusettevõtted.

Samal ajal on väga aktiivsed firmad, kes on orienteeritud välisturgudele ning kelle käekäiku muutused siseturul otseselt ei mõjuta. Iseäranis muretult, ja seda ka põhjendatult, suhtuvad spetsiifiliste tootmisvaldkondade ettevõtted, keda ei puuduta eriti isegi maailmamajanduse jahenemine. Sellised on näiteks meditsiinifirmad.

Samuti pole pessimistlikest nootidest lasknud ennast mõjutada enamik töötleva tööstuse ettevõtteid ja suuri tootmisfirmasid.

Praegu on lao- ja tootmispindade turul märksõnaks paindlikkus. Ehkki pakkumine ületab nõudlust, on puudus erilahendustest - mitte niivõrd ruumilahenduse, vaid terviklikkuse seisukohalt.

Sageli hakkavad üürileandja/müüja ja üürnik/ostja juba käsi lööma, kui selgub mõni näiliselt tähtsusetu detailid, mis võib kogu tehingu nurjata. Ebapiisav vee- või elektrivarustus või isegi ainult ühe lisaestakaadi puudumine võib nõuda liiga palju lisainvesteeringuid, et tehingul mõtet oleks.

Kui lao- ja tootmispindade turg on olnud alati äärmiselt keeruline ja spetsiifiline, siis praegune üldine hoiak muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Siiski, läbipaistva ja realistliku äriplaani korral on võimalik saada pankadest positiivne laenuotsus. Jutt finantseerimiskraanide täielikust kinnikeeramisest on müüt. Samuti võib leida sobivaid müügi- ja üüripakkumisi, kuid pindade omanikel tuleb arvestada, et tulevase pikaajalise üürniku huvides tehtava ümberkohanduse kulud ei pruugi jääda vaid üürilevõtja kanda.

Nagu ka teistes kinnisvarasektorites, on lao- ja tootmispindade turul müüja turg muutunud ostja turuks ning konkurentsivõime tagamiseks tuleb ostjate ja üürilevõtjate ootustega arvestada.

Autor: Atko Väikmeri