Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kümme murrangulist tehnoloogiat I

05. mai 2008, 19:56

Kui me just ürgmetsas ei viibi, on meid
ümbritsev maailm täis kõikvõimalikke leiutisi. Mõned neist on üsna vähetähtsad,
kuid paljud on niivõrd olulised ja laialt levinud, et me ei oska neid tähelegi
panna. Järgnevalt tutvustame LiveScience’i vahendusel kümmet tehnoloogiat, mis
on muutnud meid ümbritsevat maailma väga olulisel määral.

Magnetkaart

Magnetkaardid on oma koha leidnud iga inimese rahakotis. Nende abil saab poes makseid sooritada, sularahaautomaadist raha võtta ning töökoha või koduuksest sisse. Info on kaardile kantud paljude väikeste magnetitena, mis on orienteeritud kahes erinevas suunas. Erineva suunaga magnetite järgnevus kannabki loetavat ja inimkeelde tõlgitavat infot. Tehnoloogia leiutati USA valitsuse tellimusel 1960ndail IBMi laboreis.

Püssirohi

Võib vaid ette kujutada 8. sajandi hiina alkeemiku ehmatust, kes aineid kokku segades avastas, et on valmistanud segu, mis ta peaaegu teise ilma viis. Püssirohi on segu väävlist, puusöest ja salpeetrist. Mõistagi ei kulunud palju aega, kui seda surmavat segu hakati sõjanduses kasutama ning sellest ajast ei olnud sõda enam endine.

Rauasulatus

Rauaaeg saabus erinevatesse piirkondadesse eri ajal, kuid sellega koos muutus inimeste elu väga olulisel määral. Näiteks oli võimalik valmistada oluliselt vastupidavamaid põllutööriistu, mistõttu muutus toiduhankimine lihtsamaks ning seega sai ka maailma rahvastik märksa kiiremini paisuma hakata. Ning loomulikult taaskord relvad – rauast mõõgad ja odad on ju oluliselt etemad kui pronksist, või veel hullem, kivist analoogid. Raud on ka laiemalt levinud kui pronksi koostisosad tina ja vask, ning seetõttu oldi vähem sõltuvad sisseveetavast toorainest. Ka Eestis oli raud sooraua kujul kättesaadav.

Kumm

Looduslikult toodavad seda lateksiks nimetatavat ainet kautšukipuud (Hevea brasiliensis). Lateksit kogutakse vigastatud puult umbes nii, nagu kaselt ja vahtralt mahla. Eriti suureks muutus nõudlus kummi järele siis, kui leiutati auto, mille kõik neli ratast vajasid kummist rattaid. Tänapäeval on loodusliku lateksi alternatiivina kummi võimalik toota ka sünteetiliselt naftast. Kautšukipuud pole aga sellegipoolest oma majanduslikku tähtsust kaotanud, sest ligi pool maailma kummitoodangust põhineb endiselt looduslikul toorainel.

Röntgenkiired

19. sajandi lõpus avastas saksa füüsik Wilhelm Conrad Röntgen, et kiirgust, mida ta nimetas X-kiirteks, saab kasutada inimese keha läbivalgustamiseks. Tegemist on ühe väljapaistvaima avastusega, mis lihtsustas oluliselt arstide tööd, aidates neil murdunud luid paremini kokku sobitada ning avastada läbipaistmatu naha all peidus olevaid haigusi. See avastus tagas Röntgenile esimese väljaantud Nobeli füüsikaauhinna.

Kümme murrangulist tehnoloogiat II

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. May 2008, 11:28
Otsi:

Ava täpsem otsing