Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kümme murrangulist tehnoloogiat II

06. mai 2008, 12:43

Mikroprotsessor

Olid ajad, kus üks arvuti võttis enda alla terve saali. Ning tegemist polnud mingi tänapäevases mõttes superarvutiga – jõudluse poolest poleks ta tänasele keskpärasele sülearvutile vastu saanud. Arvuti südameks on protsessor, mille huvitavaks omapäraks on see, et aja jooksul muutub ta üha väiksemaks, kuid see-eest võimsamaks. Mikroprotsessori leiutamine 1970. aastail tegi võimalikuks personaalarvutite loomise ja laialdase leviku.

Elekter

Elekter pole inimese leiutis. See on laialt kasutusel isegi elusorganismides, näiteks elektriraid kasutavad elektrilööki saagi püüdmiseks. Küll aga on elektrivoolu loomisviisi leiutamine üks olulisimaid leiutisi inimkonna ajaloos, mis pani suurel määral aluse plahvatuslikule tehnoloogilisele arengule 20. sajandil.

Tuumade lõhustumine

Jällegi looduslik protsess, kuid oskus seda ära kasutada andis inimese käsutusse tohutult võimsa energiaallika. Nagu ikka sellistel puhkudel, oli uue avastuse esimene rakendus sõjaline. Teise maailmasõja lõpetasid Jaapanile heidetud tuumapommid. Peagi järgnesid ka tuumaelektrijaamad ning tänaseks on ka Eesti jõudnud küsimuseni, kas tulevikus hakata vajaminevat energiat tuumajaamas tootma.

Lennuk

Õhupallid olid küll olemas juba tükk aega enne lennuki leiutamist, kuid tõeliselt maailma muutvast läbimurdest lennunduses saame rääkida alles pärast esimest hästi lühikest õhulendu, mille sooritasid 1903. aastal ameeriklastest vennad Wilbur ja Orville Wright. Lennukid on siiani kiireim viis inimeste ja kauba pika vahemaa taha transportimiseks. Lennuk on muutnud maailma oluliselt väiksemaks, sest reis, mis varem kestis nädalaid, saab nüüd tehtud kõigest tundidega.

Internet

Kui lennuk tegi maailma inimeste jaoks oluliselt väiksemaks, siis internet muutis asja veelgi huvitavamaks. Taas on tegemist USA kaitsetööstuse toodanguga, millele pandi alus 1960ndail. Esialgu kandis see arvutivõrk ARPANETi nime. Massidesse jõudis aga internet alles 1990. aastail, pärast World Wide Webi leiutamist Šveitsis asuvas Euroopa tuumauuringute keskuses.

Kümme murrangulist tehnoloogiat I

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. June 2008, 11:44
Otsi:

Ava täpsem otsing