Eredad koolituskogemused välismaalt

Kõrgõzstanis OISC Tobacco Grupi finantsjuhina töötanud Inga Kuusik meenutab, et riigi koolitusturg oli küllaltki kaootiline. Hästi oli välja arendatud finantsteemad, N Liidu pärandina olid esindatud ka tööohutusalased teemad, juhtimis- ja müügikoolitust oli aga praktiliselt võimatu leida.

Kuusiku sõnul tegi kohalikud kuuetasemelised raamatupidamiskursused läbi iga endast lugupidav raamatupidaja, kui tihti ei tähendanud sertifikaat selles riigis sageli midagi, siis seda diplomit oli võimatu osta.

"Meie firma oli erand, rahvusvaheline ja börsil noteeritud, seetõttu ka tööandjana atraktiivne," selgitab Kuusik. Muidu palgati töölisi pigem sugulussidemete alusel. "Seal polnudki nii tähtis, et oleksid asjatundja. Peaasi, et olid lojaalne," meenutab Kuusik.

Kõrgõzstanis polnud tarvis näiteks stressikoolitusi, kuna stressi kui sellist lihtsalt pole. Stress tekib, kui üks klann jääb teisele alla. Kui varem siis kakeldi, on nüüd tegu pigem poliitilise võitlusega, mis võib lahvatada revolutsioonilise liikumisena.

Meelde on Kuusikule jäänud ka Prantsusmaal toimunud koolitus eri kultuuride mõjust organisatsioonis. Kuusikule meenub praktiline ülesanne, mille käigus meeskond pidi ületama väljaku maad puudutamata, kasutades abivahendeid nagu tünnid ja lauad. Selle asemel, et hakata kohe üle väljaku minemist katsetama, üritati n-ö kuiva trennina väljaku ääres võimlike variante proovida, nii et reaalselt ei jõutudki ülesannet lahendada, kuna aeg sai lihtsalt otsa.

Samal koolitusel tehti läbi ka rollimäng, milles Kuusik kehastas tööliste streigi olukorras tehase direktorit, kellel tuli situatsioon lahendada raadiosaatja vahendusel, streikijatega näost näkku kohtumata.

Hollandis elava ning rahvusvahelises turismiorganisatsioonis Thomas Cook töötava Kadri Nieuwmansi sõnul on Hollandis reeglina tegu aktiivsete koolitustega, kus osalejatel tuleb endal kõvasti tööd teha, et materjali omandada ja kinnistada. Koolitaja viskab õhku küsimusi, millele ta ootab vastuseid, tekitades dialoogi ja diskussiooni, mitte pidades monoloog. "See on nagu pingpongimäng," kirjeldab Nieuwmans.

Hollandlastele ongi omane diskussioon, rõhutab Nieuwmans. Õpetajat ei võeta vaikimisi absoluutse autoriteedina. Kuna hollandlased on enamasti ekstraverdid, pole nii mõnigi kord võimalik aru saada, kes on ruumis koolitaja, kes koolitatav, viimased võivad koolitajalt rolli sujuvalt üle võtta.

Levinud on projektijuhtimise temaatika, peaaegu matemaatiliste valemite abil tehakse selgeks, kuidas edukalt projekte juhtida ning kuidas tähtaegadest kinni pidada, selgitab Nieuwmans. Metsakoolitustele on alternatiiviks koolitused, milles osalejad peavad orienteeruma linnaparkides, eesmärgiks ikka koostööoskuste arendamine.

Koolituskogemustest on Nieuwmansile enam meelde jäänud European Management Centre'i teravakeelse koolitaja Dennis Sobey läbi viidud juhtimiskoolitus. "Mulle Sobey metoodika sobis, samas kui osad grupikaaslastest polnud tema stiiliga üldse rahul," ütleb Nieuwmans. Sobey andis väga sirgejooneliselt kriitilist tagasisidet linti võetud müügi praktilistele ülesannetele. Peab olema natuurilt tugev, et sellist koolitust nautida, samas on hea, kui keegi ütleb välja meie probleemid, mida ehk ainult alateadvuses sageli teame ning annab tagasisidet, kuidas midagi paremini teha, selgitab Nieuwmans.

Hea kogemus oli Nieuwmansi jaoks ka Hollandi koolitusguru Ben Tiggelaari saalikoolitus, millel osales ligi 1200 Hollandi suurfirmade juhtivtöötajat. "Hollandlased on valmis rohkem kaasa minema, nad on avatumad ja positiivsemad. Kui Eesti saalikoolitusel, kus osalesin, võtsid inimesed toimuvat rohkem kõrvaltvaatjana kui nalja, siis hollandlased annavad endast parima, et positiivset energiat saada ja uut kogeda," selgitab Nieuwmans.