Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jevgenia hoole all kasvab pool miljonit broilerit

Kadri Jakobson 07. mai 2008, 00:00

24aastane Jevgenia Villo on maitsekalt meigitud, tal on pikad, hoolitsetud küüned ja pihani, hobusesabasse seatud juuksed. Oma ea kohta on tal üsnagi haruldane amet. Nimelt on Jevgenia Talleggi Harku vallas asuvas Kumna broilerifarmis tööjuht. Tal on kamandada kolm alluvat ja pool miljonit broilerit.

"See on sama, nagu teil oleks oma isiklik farm. Peate muretsema ja vaatama tööjõudu, koostama töö- ja puhkusegraafikuid, lisaks koristusgraafikud. Kontrollin, kas kõik on puhas, töö tehtud," selgitab ta.

Iga hommik algab tema sõnul andmete sisestamisega. "Panen kirja, kui palju on antud süüa ja juua. Mitu lindu on ära surnud - see on farmi puhul täiesti loomulik asi," räägib ta.

Jevgenia ütleb, et kõige tähtsam ongi farmis puhtus. Töötajad kannavad ka ise spetsiaalseid kaitsesusse, kombinesoone ja mütse. Lindude joogi- ja söögianumad peavad olema pestud ja puhtad.

Jevgenia on üles kasvanud Ida-Virumaal Kohtla-Järvel. Käis seal vene lasteaias ja vene koolis. Ehkki tema isa on eestlane, oli koduseks keeleks vene keel. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Jevgenia Eesti Põllumajandusülikooli loomakasvatust õppima.

2005. aastal lõpetas ta ülikooli ja juba kahe kuu pärast tuli töökuulutuse peale Talleggi. Broilerifarmi tööjuht on ta praeguseks olnud pea kolm aastat ja tüdimusemärke tema näos pole.

"Mulle meeldib see töö, muidu ma ju siin ei töötaks. Siin pole rutiinne, iga päev on uus ja tuleb lahendada uusi probleeme," räägib ta.

Ülikooliõpinguid tagantjärele hinnates ütleb Jevgenia, et seal keskenduti eeskätt siiski suurloomade kasvatusele, vähem aga lindudele. "Pidin ise väga palju juurde õppima ja lugema," ütleb ta.

Kõige raskemaks on tema sõnul heade töötajate leidmine farmi. Ta ise ei pea kana just eriti taibukaks linnuks, kuid ütleb, et hoolt ja armastust vajab temagi.

"Töötaja peab olema rahulik ja pakkuma armastust. Kui inimene on närviline, lähevad ka linnud endast välja ja tekib kaos. Sellest ei tule midagi välja," ütleb ta.

Tõsi, mingeid lemmikuid, keda nunnutada, ega erilisi tundeid, kui tiivulisi tapamajja saadetakse, Jevgenia sõnul farmitöötajatel pole ega saagi olla.

Jevgenia ja tema elukaaslase kodu on praegu Paldiskis, kuid paar kavatseb sealt ära kolida.

"Mulle ei meeldi Paldiski. Mulle ei meeldi need veneaegsed hruštšovkad ja väikesed korterid. Tahame kolida Tallinna lähedusse," ütleb ta.

Jevgenia räägib ladusalt ja hästi eesti keelt. Ka suurem osa Jevgenia sõpruskonnast on eestlased. Et Jevgenia elukaaslane on eestlane, vaatab ta kodus ka Eesti televisiooni, on kursis poliitika ja uudistega. Jevgenia on nõus, et eestlased ja venelased elavad küll ühes riigis, kuid erinevates maailmades. "Kõige tähtsam on ära õppida eesti keel. Just puuduv keeleoskus võib olla takistuseks karjääri tegemisel ja parema töö saamisel," ütleb ta.

Kuid paljud venelased ei taha õppida keelt ja keegi ei saa neid sundida," räägib Jevgenia.

Tegu on väga hea töötaja ja väga usaldusväärse inimesega. Jevgenia on broileriketis võtmetegija. Ta teeb kõik töö ära, mis vaja. On entusiastlik, huvitatud tööst. On tore, et noored inimesed selle eriala valivad, ehkki see pole kergete killast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:31
Otsi:

Ava täpsem otsing