Mäss Norma pardal

Norma väikeaktsionäridest institutsionaalsed investorid on seisukohal, et firma praegune dividendipoliitika hävitab ettevõtte väärtust aktsionäride jaoks, eriti väikeaktsionäride jaoks, kel puudub juurdepääs Norma sularahale.

Investorid kirjeldavad Norma juhile Peep Siimonile saadetud kirjas, et neile kuuluvad fondid omavad kokku 31,825% ettevõttest ning nad tahavad tähelepanu pöörata tohutule rahahulgale, mis seisab Norma kontodel lihtsalt jõude.

"Meie oleme investeerinud turvavööde tootmise ärisse ja usume selle potentsiaali, samas ei ole me rahul, et meie investeeritud raha hoitakse lihtsalt kontodel või madala tootlusega finantsinstrumentides. Kapital ei ole vabalt saadaval ja sellega kaasnevad kulutused," kirjutasid fondijuhid Normale saadetud kirjas.

Samas nendivad nad, et võib muidugi vaielda selle üle, kas tasub hoida suurt hulka vaba raha kontodel, sest äkki on ettevõttel plaanis laiendada varsti oma tegevust või osta mõni teine firma, kuid ettevõte saab raha kaasata ka võlakirjaemissiooniga või lastes välja uusi aktsiaid. Samuti saab ülevõetava ettevõtte eest tasuda omi aktsiaid vastu andes.

"Ei ole mingit vajadust hoida suurt hulka vaba raha aastaid deposiidis," lisasid eksperdid.

Investorid olid teinud arvutuse, et kui Norma maksaks ühe aktsia kohta 19,56 krooni dividendideks, läheks väljamaksmisele kokku 258 miljonit krooni, sellelt tuleks tulumaksu riigile maksta ligi 69 miljonit krooni. Üle 175 miljoni krooni läheks maksma veel aktsiate tagasiostmise programm.

Kokku oleks Norma kulu 502 miljonit krooni, mis oleks aga ikkagi vähem, kui on ettevõttel praegu vaba raha - 540 miljonit krooni.

"Ei tasu oodata suuremate dividendide väljamaksmisega veel aastat, et tulumaks alaneks protsendi võrra, sest alates 2009. aastast läheb tulumaksustamisele ka aktsiate tagasiostmine," kirjutasid fondijuhid.

Eile teatas Norma, et ettevõtte nõukogu ei toeta aktsionäride ettepanekut.

"Igaüks seisab oma huvide eest ning kogu raha ettevõttest välja võtta võib mõnele aktsionärile hea mõte tunduda," ütles Norma juhatuse esimees Peep Siimon.

Norma juhatuse liige Ülle Jõgi ütles, et veebruaris tegi juhatus nõukogule ettepaneku maksta dividendideks 5 krooni aktsia kohta, mille nõukogu ka heaks kiitis. "Seda otsust ei ole põhjust muuta ka praegu," kommenteeris ta.

Ettepanekust ei loe küll välja, kas väikeaktsionärid soovivad, et firma omandaks oma aktsiaid kõigilt proportsionaalselt, aga arvan, et nii on seda mõeldud. Sel juhul oleks tegemist lihtsalt kapitali tagastamise teise vormiga alternatiivina dividendide maksmisele. See tähendaks, et tulumaksukohustus lükataks kapitali kasvu kaudu ettevõttelt aktsionäri kaela. Kuna nõukogu on selgelt väljendanud oma mittenõustumist ettepanekuga, siis pole Autoliv sellega nõus ning see ettepanek kindlasti üldkoosolekul läbi ei lähe.

Usun, et ka need väikeaktsionärid saavad sellest väga hästi aru. Arvatavasti on nende peamine eesmärk siiski juhtida tuumikomaniku tähelepanu ebaefektiivsele bilansistruktuurile ning survestada Autolivi lähemal ajal selles suhtes midagi ette võtma. Arvan, et aktsia hinnale sellel ettepanekul oluline mõju puudub.