Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tunnistusega või ilma?

Urve Vilk 07. mai 2008, 00:00

Nii mõnedki suhtlemistreeninguid korraldavad koolitajad Eestis ei pea suhtlemistreeneri kutsetunnistuse omamist ega ala koordineerivasse Eesti Suhtlemistreeningute Liitu kuulumist oluliseks.

1998. aastal asutatud Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu (ESÜ) asutajaliikme Ann Seilenthali sõnul on aga suhtlemistreenerina tegutsejale seatud selged piirid.

Suhtlemistreener peab olema läbinud vastava suhtlemistreeneri väljaõppe, mida korraldatakse Self II OÜs või MTÜs Iseseisvad Konsultandid. Väljaõppe läbinud ja edukalt töötaval treeneril on võimalus taotleda ka riiklikku kutset.

Seilenthali sõnul aktsepteerib ühing suhtlemistreeningut, mille miinimumkestvus on 16 tundi. Selle jooksul harjutavad osalejad erinevaid suhtlemisoskusi ja saavad oma suhtlemiskäitumise mõju kohta tagasisidet nii treenerilt, grupiliikmetelt kui ka videotagasiside näol.

"Kui suhtlemistreeninguks nimetatakse praktilist osa koolituspäevast, konverentsist või seminarist, võib tegu olla kas ettekande või loengu illustreerimisega, mitte aga suhtlemistreeninguga," selgitab Seilenthal. Koolituse jooksul, mis kestab alla 16 tunni, pole piisavalt aega harjutamiseks ning vajaliku tagasiside saamiseks grupilt, treeneritelt ja videosalvestustest.

Lühema koolituse ja spetsiaalse väljaõppeta treeneri puhul on videotagasiside kasutamisega seotud psühholoogiline risk Seilentahli sõnul oluliselt suurem, sest kui piisava praktiseerimisajata praktilist tegevust filmida, võivad inimesed kasuliku tagaside asemel hoopistükkis haiget saada. Kuigi treeningule tulles on osalejad sõnades nõus, et suhtlemistreeningu eesmärgiks on uute, kohasemate käitumisviiside omaksvõtt, kuulub õppimise ja arengu juurde loomuliku osana ka psühholoogiline vastupanu.

Seilentahli sõnul mängib treeningu tellijate puhul professionaalse suhtlemistreeningu mitteäratundmise korral rolli enamasti teadmatus. Kui klient tellib koolituse, võiks ta koolituse pakkujalt uurida kutsetunnistuse olemasolu kohta. Nii ESÜ poolt aktsepteeritava väljaõppe läbinud kui riiklikku kutset omavate suhtlemistreenerite nimekirjad on üleval ka ühingu kodulehel.

Audentes Ariko konsultant Hele Kahro sõnab, et ühingu kohta kuulis ta viimati neli-viis aastat tagasi. Ühingusse mitte kuulumine ega kutsetunnistuse mitte omamine tema sõnul tööd ei takista, ükski tellija pole seda kunagi ka küsinud. Kuna Kahro ei tegele kitsalt suhtlemistreeningutega ning tööd on palju, pole ta ühingu tegemistega täpsemalt kursis. "Arvamuste paljusus on normaalne," lausub Kahro ühingu liikmete seisukoha kohta, et seatud reegleid arvestamata ei tohiks treeninguid suhtlemistreeninguteks nimetada või kutsetunnistuse ja eelpoolnimetatud väljaõppeta treenerina töötada.

Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu asutajaliige ja V taseme suhtlemistreeneri kutsetunnistust omav Ave Eero Eesti NLP Instituudist nõustub, et koolituse tellija reeglina kutsetunnistust küsida ei oska. Aga see ei puuduta ainult suhtlemistreeninguid, vaid kõiki sertifikaate.

Samas ütleb Eero, et ega paber ei koolita, seda teeb ikkagi inimene. Tellijana ei valiks ta ise koolitajat, kes omab kutsetunnistust, aga samas on täiesti tundmatu. "Võib loota, et olukord, kus igaüks, kes loeb läbi mingi raamatu, võib minna selle põhjal ka koolitama, saab peagi läbi, ja vähemalt viie-kümne aastaga koolitusturg selles osas korrastub," lisab Eero.

OÜ Kameeleon Grupi juhataja Piret Bärg, kes korraldab 3-4päevaseid treeninguid suhtlemisel tekkida võivatest tõrgetest lahtisaamiseks, ütleb, et tal ei ole olnud aega ühinguga liituda. Pädevustunnistus tekitab kliendis kindlasti rohkem usaldust, aga veelgi tähtsam on suusõnaline tagasiside. Igal koolitajal on alati midagi juurde õppida, seega kutsetunnistusele eelnev väljaõpe on kindlasti positiivne nähe. "Aga suhtlemine on lai teema, ning ka seritifikaate on erinevaid, minul on olemas näiteks superviisori tiitel, mille omandasin WICE Intenational'i programmi läbimisel," lisab Bärg.

Teeninduskvaliteedi Instituudi juhataja Tiina Merkuljeva leiab, et ühingu liikmena peaks tema suhtlemistreening vastama kindlatele parameetritele. Näiteks peaks see sisaldama videotagasisidet. Laiemas mõttes vaadeldakse Merkuljeva sõnul suhtlemise treenimise all aga ka muid metoodikaid. Ka maailmapraktikas pole oskuste treeningus metoodikad selgelt piiritletud. Asjad paneb paika siiski turg, arvab Merkuljeva. "See võiks olla iga koolitaja vaba valik, kas ta tahab läbida väljaõpet just Selfis või MTÜs Iseseisvad Konsultandid ning kanda hiljem kindlalt suhtlemistreeneri nimetust või mitte," lisab ta.

ASi Tallinna Kaubamaja personali- ja teenindusdirektori Anu Pressi sõnul ei ole nad seni ei suhtlemistreeningute ega ka muude koolituste puhul tegija kutsetunnistust küsinud. Ei ole osanudki küsida. "Eks teod räägivad iseenda eest, lisaks arvestame sedagi, kes on koolitajat soovitanud ning kellega ta on varem koostööd teinud," selgitab Press.

Ka ASi Kaleva Travel personalijuht Kaidi Kuusmann ütleb, et seni pole nad koolitajatelt kutsetunnistust küsida osanud, aga ainult paberi alusel nad siiski ka koolitajat valida ei tahaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:46
Otsi:

Ava täpsem otsing