Firmavaraste vastu otsitakse võitlusviise

Koit Brinkmann 08. mai 2008, 00:00

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsleri Urmas Volensi sõnul on justiitsministeerium probleemist teadlik ning praegu kaalutakse võimalusi, mis aitaks selliseid skeeme välistada. "Eelnõu vastavate ettepanekutega esitame esimesel võimalusel," lisas Volens.

"Ma lugesin seda artiklit ega uskunud, et see on tõsi," rääkis ettevõtja ja riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu.

Tema sõnul on seaduseandja teinud elu lihtsaks ja tänapäevaseks. "Kuid, matsirahvas, nagu me oleme, kipume lollusi tegema."

Riisalu lisas, et probleemi pole, kui tegemist on üksikjuhtumiga. Kui tegemist on aga uue kuriteoliigiga, siis tuleb mingis faasis isiku identifitseerimise kohustus sisse viia. Miks ei võiks näiteks äriregistris olla üks inimene, kes tuvastab isiku samasuse, pakkus ta.

"Ilmselt on vajalik ka äriseadustiku regulatsioon kriitilise pilguga üle vaadata ning vajadusel registrile esitatavate dokumentide vorminõudeid rangemaks muuta. Igal juhul peaks äriregister muudatustest viivitamatult teavitama äriühingu osanikke või aktsionäre," ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Ken-Marti Vaher.

Teisalt möönis ta, et ükski äriseadustiku ega muu seadusega kehtestatud dokumentide vormistamise ja käitlemise kord iseenesest ei välista sellist banaalset kuritegevust.

Vandeadvokaat Jaanus Tehveri arvates võib olukorda, kus osanike otsus ei pea seaduse kohaselt olema notariaalselt tõestatud, käsitleda n-ö süsteemi nõrga kohana ja selline petuskeem ei saaks toimida, kui seaduses oleks nõue, et kõigi äriregistris tehtavate muudatuste aluseks olevad dokumendid peavad olema notariaalselt tõestatud.

"Samas on ilmselge, et sellise nõude kehtestamine muudab ettevõtte haldamise oluliselt keerulisemaks ning tekib õigustatud küsimus, kas kuritarvituste risk ikka õigustab sellist täiendavat bürokraatiat," märkis ta.

Tehveri arvates ei kujuta artiklis kirjeldatud petuskeem siiski väga suurt ohtu ettevõtluskeskkonnale, sest võltsimise fakti ja ka selle toimepanijat on hiljem väga lihtne kindlaks teha ja kuivõrd tegemist on kriminaalkuriteoga, on risk petturitele suhteliselt suur.

Vaheri sõnul on niisugune petturite teguviis lisaks võltsimisele karistusseadustiku järgi kvalifitseeritav ka kelmusena - võõra vara või varalise õiguse saamisena pettuse teel.

Ettevõtja seisukohalt on enda kaitsmiseks suhteliselt keeruline midagi ette võtta. Probleem on kõige suurem ühe osanikuga äriühingute puhul, aga kaitstud pole ka mitme osanikuga ettevõtted, viimaste puhul on lihtsalt võltsimine "töömahukam". Kuna rangelt võttes ei saa dokumentide võltsimist välistada, siis ainuke asi, mida iga ettevõtja teha saab, on jälgida regulaarselt äriregistri andmebaasi - seal kajastub ka nn menetlusteave ehk märge ettevõtte kohta registrile esitatud avalduste kohta. Nii on ettevõtjal võimalik ebaseaduslikust kandeavaldusest teada saada juba enne, kui äriregister selle alusel kannet tegema asub. Kui kanne on juba muudetud, tuleb kohe teha uus kandeavaldus ja endine olukord taastada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:31
Otsi:

Ava täpsem otsing