Hei, miten menee?

Kertu Ruus 08. mai 2008, 00:00

Igal aastal maarjamaalaste hulk Soome lahe teisel kaldal aina kasvab. Eelmise aasta lõpul elas Soomes 19 812 inimest, kelle emakeel oli eesti keel, ning 16 728 inimest, kelle sünnikohaks oli Eesti (aga mitte endine Nõukogude Liit).

Emakeelt aluseks võttes on eestlased Soomes suuruselt teine rahvusgrupp. Kõige rohkem elab põhjanaabrite juures vene keelt kõnelevaid inimesi - tervelt 45 000 inimest ehk enam kui kaks korda rohkem kui eestlasi.

Nendest, kelle sünnikoht on Eesti, räägib suur osa kodus eesti keelt - üle 13 000 inimese. Vene keelt räägib neist veidi üle 3000 inimese ning poolel tuhandel on koduseks keeleks hoopis soome keel.

Enamik Soomes elavaist eestlastest on täies tööeas - kõige suurem vanusegrupp on 25-29aastased. Üle 75aastasi on alla kahesaja ja vanemaid inimesi on üldse vähe. Beebibuumist pole seevastu jäänud puutumata ka Soomes elavad Eesti lapsevanemad - lahe taga elab ligi 900 alla nelja-aastast last, kelle emakeeleks on eesti keel.

80% eestlastest on Eesti kodakondsusega. Veidi on ka Vene kodanikke, kodakondsuseta isikuid või teiste riikide kodanikke. Kolmandik Eestist Soome elama asunuist on ennast sisse seadnud Helsingis - eesti keelt emakeelena rääkijatest neljandik. Teised popimad elamispaigad on Espoo, Vantaa ja Turu.

Välismaal sündinute hariduse kohta on Soomes andmed kehvad, kuid isegi olemasolevate arvude põhjal on näha, et teadusdoktoreid on Soomes vähe, suurem seltskond on ikka põhiharidusega. Silma paistab aga see, et Soome tõmbab meie tarku naisi. Mida haridusaste kõrgemale, seda suurem on naiste osa. Kõrgharidusega eesti naisi on Soomes kaks korda rohkem kui mehi. Muidu on seal Eestist pärit naisi pisut rohkem kui mehi.

Eestlane pole läinud Soome abiraha välja võtma, vaid ikka tööd rügama - täpselt pooltel on töö olemas. Töötuid on alla kümnendiku ning muidugi on Soomes ka terve hulk meie tudengeid.

Enamiku sissetulek on Soome mõistes üsna pisike. Kui arvestada, et 2004. aastal (just sellest ajast pärinevad viimased andmed lahe taga elavate kaasmaalaste sissetulekute kohta) oli Soomes keskmine aastapalk 28 764 eurot, siis nii kõrget palka teenis vaevalt kümnendik meilt sinna asunud inimesi.

Umbes veerand Eestist tulnud inimestest ei saanud sentigi - nende seas muidugi lapsed ja tudengid. Siiski pesitsevad Soomes ka mõned Eesti jõukad - eesti keelt emakeelena rääkivaist inimestest teenis vähemalt 55 000eurost aastapalka 166 inimest. Tolleaegse Eesti keskmisega võrreldes oli see kümnekordne vahe!

Neli aastat Soomes ettekandja tööd teinud Silvia-Annabel Sokka (23) rõõmustab - ta sai just ametisse uuele laevale Viking XPRS ning koos sellega ka palgatõusu ja võimaluse tihedamini kodus käia.

Soomes juba paarkümmend aastat elanud ja Nokias teadurina töötav õde kutsus Silvia endale seltsiks, kui tema abikaasa pidi mõneks kuuks Strasbourgi sõitma. Ühel jaanuarikuu hommikul ärkaski tollal 19aastane tütarlaps üles ja tundis - täna on õige päev Soome minekuks. Kuigi töökoha suhtes oli ta teinud vaid eelluuret, sõitis ta veel samal päeval üle lahe. Asja tegi küll lihtsamaks see, et kuna Sokka isa on soomlane, siis oli tal Soome kodakondsus olemas ja keel suus. Kui õemees pool aastat hiljem naases, oli Sokkale Soomes juba meeldima hakanud.

Pärast lühiajalist teenistust personalipunktis Extra sai neiu restorani ettekandjaks. Ettekandjana töötas keskkooli lõpetanud neiu varem ka Tallinnas. Kuigi amet on samaks jäänud, on sissetulek aastatega paranenud. Tallinnas sai Sokka kätte naeruväärsed 3000 krooni. "Kui Soome tulin, siis oli tõus kopsakas," sõnab ta. Nüüd Viking Line'il ületab ta sissetulek juba Soome keskmise.

Sokka tõdeb, et ettekandja palgaga elab Soomes palju paremini ära kui Eestis. Hinnatase on kahes riigis juba ühtlustunud, maksud on aga Soomes üllatuslikult hoopis madalamad - näiteks eelmisel aastal maksis Sokka vaid 14protsendilist tulumaksu ja laevateenistujana langevad tema maksud veelgi.

Sokka üürib koos sõbrannaga 8000 krooni eest kuus Helsinki kesklinnas kahetoalist korterit ja elab tavalist noore inimese elu. Käib tantsimas, restoranis söömas, suhtleb sõpradega. Kaalub Soome ülikooli minemist, et õppida näiteks restoraniäri või ammust armastust fotograafiat.

Sokkal pole Eestisse naasmisega kiiret. "Soome on ikka heaoluriik, kus iga töötaja tunneb ennast turvaliselt," sõnab Sokka, kes tunneb küll puudust eesti keelest, mida kuuleb peamiselt ehitusplatsidelt möödudes.

Samas leiab ta, et eestlasel on soomlasest rohkem pealehakkamist. "Soomlane mõtleb hästi kaua, ükskõik kui kindel asi ka pole. Eestlane on rõõmsam, julgem ja enesekindlam." Võib-olla just sellepärast on teistegi eestlaste elujärg Soomes pidevalt parenenud. Paljud neist, kes aastate eest lihttöölistena pisku eest põhjanaabrite juurde rügama läksid, on neiu sõnul nüüd keskklassi tõusnud.

Eestist pärit isikute suurem ümberasumine Soome algas 1991. aastal, mil tollane president Mauno Koivisto kutsus Venemaale ja Eestisse ümberasustatud kaasmaalasi koju, pakkudes neile tööd ja sotsiaaltoetusi. Aastatel 1991-1995 asus Eestist Soome ümber umbes 7000 inimest. Praeguseks on neil valdavalt Soome kodakondsus. Paljud kahetsevad, et loobusid omal ajal Eesti kodakondsusest, ning sooviksid Eestisse tagasi pöörduda, kuid eluase on Eestis juba müüdud ning ka Soome sotsiaaltoetused on toekamad.

Aastatel 1996-2003 kasvas ümberasujate arv ühtlaselt, kiirem tõus algas Eesti liitumisel ELiga 2004. aastal.

Soome tööle asunutest suurima grupi moodustavad ehitustöölised, bussijuhid, laevaehitajad, koristajad, meditsiinitöötajad. Üha sagedamini kohtab eestikeelset teenindust kauplustes, kohvikutes, restoranides. Samuti moodustavad eestlased vene arstide järel suurima grupi Soomes töötavatest välisriigi arstidest. 2006. aastal tuli Eestist 111 arsti. Üha enam asub Soome elama ka Eestist pärit lasteaiakasvatajaid ja õpetajaid.

Üha enam on maapiirkondadest pärit Eesti noori, kes loovad pere Soomes. Nii taotleti 2006. aastal esmast Eesti passi ligi 300-le Soomes sündinud lapsele.

Eestlase maine Soomes on seinast seina. Eestlastest kurikaelad moodustavad suurima grupi Soomes kinnipeetud välisriigi kodanikest. Samas on eestlane oma töökuse tõttu nõutud tööjõud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:31
Otsi:

Ava täpsem otsing