Tööl käimine võib olla ohtlik

Rohkem kui 3700 mullu tööinspektsioonis registreeritud tööõnnetust jagunesid 1861 ettevõtte vahel. See teeb üsna täpselt ühe firma kontosse kaks tööõnnetust aastas.

Peaaegu kümnendik (329) patustanud firmadest piirdus ühe õnnetusega. Hullem on pilt aga pingerea esimeses otsas. Nimelt kogunes ühel tööandjal eelmisel aastal koguni 70 tööõnnetust. Samas ei ole tegemist hiigelettevõttega, sest töötajate arv on selles veidi üle poole tuhande. Suurema töötajaskonnaga aktsiaseltsis kogunes 56 tööõnnetust. Kahes firmas oli poolsada õnnetusjuhtumit.

Töökeskkonna ohutegurite hindamiseks täitsid tööinspektorid kiir- ja üldkontrollide käigus kokku 1584 töökeskkonna ohutegurite hindamislehte. Neist selgus juba ammu teada tõde - ettevõtetes ei hinnata riske. Juba mitu aastat on mureküsimuseks, et kolmandik ettevõtetest ei koosta riskianalüüse.

Hinnangulehtede alusel oli riskianalüüs möödunud aastal tegemata 586 (37%) ettevõttes ning tegevuskava riskide vähendamiseks koostamata koguni 714 (45%) ettevõttes. Tööandjad lihtsalt vilistavad töötervishoiu ja tööohutuse seadusele, mille N 13 kohustab tööandjat korraldama töökeskkonna sisekontrolli, et selle käigus kavandada, korraldada ja jälgida töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes.

Töökeskkonna riskianalüüsi alusel tuleb ettevõttes koostada kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette firma kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid tuleb säilitada 55 aastat.

Esmase kontrollimise käigus selgus mullu, et enamikes külastatud ettevõtetes oli siiski abinõud juba tarvitusele võetud nii, et ohutegurid ei mõjutaks töötajate tervist. Hindamise tulemusena selgus, et umbes kolmandikul juhtudest oli konkreetne ohutegur kajastatud riskianalüüsis. Üldkontrolli käigus hinnati 699 ettevõtet, mille raames anti hinnang nii töökeskkonnaalase töö korralduse nõuetele vastavusele kui ka töökeskkonna seisundile tervikuna. Lähtuti eelkõige turvalisusest, hinnates ohutegurite maandamist ja riskide vähendamist ettevõttes. Esmase kontrolli käigus hinnati töökeskkonna seisund möödunud aastal heaks 23% ettevõtetest - parem tulemus kui aasta varem (19%).

Järelkontroll näitas, et tööandjad suudavad õppust võtta, sest siis oli töökeskkonna seisund hea juba 43% kontrollitud firmades. Kolmveerand (74%) kontrollitud töökeskkondadest hinnati mullu esmasel külaskäigul rahuldavaks.

Tööandja tegevus ohutute töötingimuste loomisel hinnati esmaselt heaks 26% ettevõtetest, järelkontrolli põhjal aga juba kahes kolmandikus (62%). Vägisi jääb mulje, et tööandja vajab tööinspektsiooni piitsa olukorra ohutustamisel.

Töökeskkonnaalase töö korralduse hindamisel selgus, et ettevõtete suurim probleem on riskivähenduse tegevuskava puudumine. Pärast üldkontrolli on ettevõtetes koostatud riskianalüüs, parandatud töökeskkonna sisekontrolli ning juhendatud töötajaid.

Rikkumisi töökeskkonna ohutust käsitlevate õigusaktide suhtes tuvastati 12 176, neist 65% fikseeriti ettekirjutustes. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest koostati 3139 ettekirjutust. Ligi kolmandik ettekirjutustest (1026) kirjutati Tallinna ja Harjumaa ettevõtetele, Tartumaal oli neid 512 ning Ida-Virumaal 442. Kõige vähem tehti ettekirjutusi Valgamaal, vaid 40, mis on ka loomulik, sest töötajaid oli maakonnas ainult 14 200.

Autor: Tõnu Vare