Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maailma kummalisim olend – osalt roomaja, osalt imetaja

08. mai 2008, 11:51

Nokkloom on karvane nagu imetajad, paterdab
oma lestadega jalgadel nagu part ning muneb roomajatele sarnaseid mune. Nüüd on
teadlased välja selgitanud, et nokklooma genoom on sama kummaline kui loom
ise.

Teadlased sekveneerisid hiljuti emase nokklooma genoomi. Austraalias elava ainupilulise genoomijärjestus on detailsemalt ära toodud ajakirja Nature eilses numbris, kirjutas LiveScience.

"Nokkloom on imetajate sugupuust väga ammu eraldunud haru: nokkloomaga jagasime ühiseid eellasi 166 miljonit aastat tagasi,” ütles uurimisrühma liige, Austraalia rahvusliku ülikooli geneetik Jenny Graves. „Seega võib nad paigutada kuskile imetajate ja roomajate vahepeale: neil on alles küllalt palju roomajate tunnuseid, mis meie oleme evolutsiooni käigus kaotanud, näiteks sigivad nad ikka veel munedes. Seega saab neid kasutada roomajatest karvasteks ja järglasi piimaga toitvateks imetajaks arenemisel toimuvate muutuste jälgimiseks.”

Algeline imetaja elab Ida-Austraalias ojade ja jõgede kallastele kaevatud urgudes, kust ta vette kala püüdma sukeldub. Tema lame voolujooneline keha on vaid 50 sentimeetri pikkune ning lõppeb pingpongireketit meenutava sabaga. Nokkloom on üks kahest munevast imetajaliigist – teine on sipelgasiil. Erinevalt teistest imetajatest asub isase nokklooma mõlemal tagajalal väike mürgikannus.

Et saada paremini aru nokkloomade ja teiste loomade evolutsioonilistest suhetest, võrdlesid teadlased hüüdnime Glennie kandva emase nokklooma genoomi inimeste, hiirte, koerte, opossumite ja kanade genoomiga. Kanad kaasati uuringusse munevate loomade esindajatena.

2,2 miljardi aluspaari suurune nokklooma genoom on umbes kaks kolmandikku inimese genoomist. 80 protsenti geenidest on teiste imetajatega sarnased. Nagu ka inimestel, leidub nokklooma genoomis X ja Y kromosoom. Erinevalt inimesest pole aga tegemist sugukromosoomidega.

„See tähendab, et saame tagasi minna aega, mil meie sugukromosoomid olid lihtsalt tavalised omi asju ajavad kromosoomid ning küsida, mis juhtus, mis muutis nad sugukromosoomideks,” ütles Graves. Uurijad avastasid, et nokkloomal on 52 kromosoomi, nende hulgas 10 sugukromosoomi.

Genoomist leiti ka osad, mis olid seotud munemisega ning piima eritamisega. Kuna nokkloomal puuduvad nibud, imevad pojad piima lihtsalt ema kõhunahast.

Veel üks veidrus: vees ujudes hoiab nokkloom oma silmi, kõrvu ja ninasõõrmeid suletuna ning pardinokk toimib antennina, mis tajub saagist lähtuvat nõrka elektrivälja. Sellest hoolimata on nokklooma genoomis säilinud lõhnatundmisega seotud geenid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. May 2008, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing