Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Millest 21. sajandil energiat toota. Päike

08. mai 2008, 11:03

Küsimus, kuidas 21. sajandil maailma üha
suurenevat energianälga rahuldada, on muutumas üha aktuaalsemaks. Valikuid on
palju, kuid ükski neist pole probleemideta.

Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri süsinikdioksiidi, mida seostatakse kliima kiire soojenemisega. Nafta, millest maailma majandus väga tugevalt sõltub, on piiratud ressurss ning tuleb mõnekümne aasta pärast nagunii millegi odavamaga asendada. Pealegi paikneb suur osa maailma naftavarudest nö probleemsetes piirkondades, Lähis-Idas, Venemaal, Nigeerias ja Venezuelas. Liiga suur sõltuvus nende kontrollitavatest maavaradest on ohtlik meie julgeolekule.

Probleemideta pole ka tuumaenergia ning taastuvad energialiigid. Järgnevalt heidame pilgu erinevatele võimalustele energia tootmiseks, nende probleemidele ning eelistele.

Päikeseenergia

Päike on peamiseks energiaallikaks, millele inimkond oma energiatootmise üles peaks ehitama. See on ilmselge, kui võtta arvesse tohutut energiakogust, mis igas sekundis Päikeselt maapinnani jõuab.

Kaudselt on see nii ka praegu, sest fossiilsed kütused on tekkinud kunagiste elusorganismide jäänustest, kes on ennast üles ehitanud päikeselt lähtunud energia toel (taimed ja vetikad toodavad fotosünteesi abil toitaineid, taimi söövad loomad, keda omakorda söövad teised loomad kuni toiduahela tipuni välja).

Ka teised taastuvenergiaallikad nagu tuul ja hüdroenergia on tegelikult muundatud päikeseenergia. Päikesega ei ole otsest seost geotermaalenergial ja tuumaenergial, küll on nad aga omavahel seotud, sest radioaktiivsete elementide lagunemine maakoores toodab suure osa selle soojusvoost.

Päikeseenergia kitsamas tähenduses on aga energia, mis tuleb otse Päikeselt. Sellisel kujul on tegemist võrdlemisi uue energialiigiga, mille kasutus on siiani veel väga väike. Päikeselt lähtuva kiirguse kättesaamiseks kasutatakse peamiselt kahte viisi. Esiteks saab kiirguse peeglite abil fokuseerida ühte punkti, näiteks metallkerale, mille sees on vesi, mis aurustub ning saadetakse seejärel turbiinilabadele, mille pöörlemisenergia abil toodetaksegi elektrienergiat.

Teiseks võimaluseks on toota elektrit otse, ilma vett või mõnda muud ainet soojendamata. Selleks kasutatakse päikesepaneele, mis neile langevate footonite energia otse elektrivooluks muudavad.

Päikeseenergia suureks eeliseks on keskkonnasõbralikkus. Ei mingit süsinikdioksiidi emissiooni ega keskkonda reostavaid mürgiseid kemikaale. Paneelide tootmise käigus jäätmeid ja CO2 muidugi tekib, kuid see pole siiski mahu poolest võrreldav näiteks kivisöe põletamise keskkonnamõjudega.

Peamiseks probleemiks on aga hind. Päikesepaneelid ei ole odavad ning niikaua kui nende hind oluliselt ei lange, ei ole lootust, et päikeseenergiast saaks oluline alternatiiv senistele valikutele, milleks on peamiselt fossiilsed kütused ja tuumaenergia.

Päikeseenergia potentsiaal on kindlasti tohutult suur, kuid Eestis ei ole siiski suurt mõtet energeetikat sellele rajada. Suurem osa aastast on meie taevas pilvine ning isegi kui Päike paistab, asub ta energiatootmiseks pisut liiga madalal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. May 2008, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing