Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Edu valem: tee seda, mida teisedki, aga tee paremini

Andrus Treier 09. mai 2008, 00:00

Mida teha muutuvas majanduses, et olla edukas? Kust leida suurepärane idee ettevõtte loomiseks? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsitakse pidevalt vastust. Teema on esile tõusnud just viimasel ajal, kuna majanduskeskkond on oluliselt jahenemas. Tihti väljendatakse ootust, et edu eeldus on millegi unikaalse ja ainulaadse loomine, avastamine, leiutamine. Reaalsemalt vaadates ei pea see sugugi nii olema.

Nagu maailmas üldisemalt, nii ka majanduses ei ole aegade jooksul toimunud eriti palju murrangulisi muutusi. Peamine toimimisloogika on paigas juba enne Egiptuse vaaraode ajast. Edasiviiv jõud on enamasti tulu teenimine, mis on omakorda loonud võimalusi arenguks.

Kaubandus on igivana, pea sama vana on ka maksude kogumine valitsejate poolt. Muutunud on tehnilised võimalused, mis on kaasa toonud uuendusi äri tegemise viisides ning muutnud maailma ühtseks majandussüsteemiks. Areng muudab võimalikuks ärimudelid, mis veel mõne aja eest ei olnud teostatavad. Tähtis pole niivõrd üksik konkreetne leiutis, vaid selle kasutuselevõtt ühiskonnas laiemalt.

Mõelgem kas või mõistliku suuruse ja võimsusega mootori väljatöötamisele, elektri kasutuselevõtule või IT arenguga loodud võimalustele. Areng ja täiustumine toimub pidevalt. Samas on nt Henry Fordi kirjutiste probleemistik üllatavalt sarnane tänapäevase tootmisettevõtte omaga. Nagu polekski 100 aasta jooksul palju muutunud.

Leiutajad on kahtlemata vajalikud, kuid nad ei ole alati need, kes suurt tulu teenivad, või need, kes just enda tegevusega laialdast kasu genereerivad. Nii mõnedki suurepärased uuendused on jäänud kasutusele võtmata vaid seetõttu, et neid ei ole suudetud pakkuda sobivatel tingimustel. Avastuste tegemiseks on vaja teadmisi ja omadusi, mis on enamasti hoopis erinevad uuenduse laialdaseks kasutuselevõtuks vajalikest. Mõjukat liitlast leidmata ei ole ka parima tehnoloogia eluiga kuigi pikk. Või võetakse see kasutusele hoopis hiljem. Uue lahenduse loomisele järgneb selle kasutajatele söödavaks muutmine, mis ressursimahukuselt ületab kordades leiutamiseks vajalikke mahtusid.

Näiteks on juba ammu teada vesinikul töötava mootori tööpõhimõtted, äsja leiti võimalus oluliselt suurendada akude mahtuvust. Keegi aga ei tea, millal need võimalused ka tegelikult kasutusele võetakse. Või kas murdeliste lahenduste väljatöötajad sellest ka ise tulu saavad.

Kui palju on Eestis või mujal ettevõtteid, mis tegelevad millegi unikaalsega või loovad ise pidevalt senisest erinevaid ja oluliselt uuenenud lahendusi? Üksikud. Võib väita, et enamik väga edukaid ettevõtteid tegutseb teiste loodu baasil. Tuntuim näide on siin ilmselt Microsoft, kes on teinud teiste ideede kopeerimisest või ülesostmisest ja nende turuletoomisest lausa ärimudeli. Seni on see toiminud väga edukalt. Suur osa väärtusest luuakse ettevõtetes, mis tegelevad millegi üsna tavapärasega, mida teevad sajad või tuhanded teised ettevõtted. Ometigi on mõned teistest oluliselt edukamad.

Ressursside poolest ei ole Eesti rikas - nii loodusvarade kui ka inimeste arvu poolest. Ka pole siia koondunud kapitali, mille abil oleks võimalik maailma mastaabis midagi märkimisväärset korda saata. Rääkimata intellektuaalsest kapitalist, mille kaudne väljendus on madal kaitstud patentide arv. Eesti rahvuslik kogutoodang on võrreldav Coca-Cola Company või PriceWaterhouseCoopersi aastakäibega. Eesti suurimad ettevõtted on maailma mõistes kääbused. Viimane on ka üks peapõhjus, miks nende kulutused teadus- ja arendustegevusele on väga madalad. Puudub lihtsalt vajalik mastaap. Väikeses riigis nagu Eesti on tõsisema läbilöögi esimene eeldus koostöö, võime viia kokku vajalikud osapooled.

Edukate leiutiste alus on enamasti teised leiutised või lahendused, eelmised sammud, mis muudavad järgmise võimalikuks. Üldjuhul ei soorita mehaanikainsener läbimurret geenitehnoloogias või bioloog tuumatehnoloogias. Küll aga on sageli järgmiseks sammuks vaja eri valdkondade esindajate ühist jõupingutust. Ei piisa ju vaid heast arstist või pädevast insenerist tehissüdame loomiseks, vaja on mõlemat.

Eduka teadustegevuse eeldus on sadade inimaastate pikkune järjepidev töö, kus keskkond toetab loomist. Võrdluseks: Eesti ülikoolides on üliõpilasi vähem kui 50 000, nt Öresundi ülikoolis on enam kui 100 000 üliõpilast. Peterburi ülikoolides on üliõpilasi kokku rohkem kui Tallinnas elanike, Suurbritannias aga rohkem kui elanikke Eestis. On ilmne, et suurte ja läbilöögivõimeliste avastuste tõenäosus ei saa meil olla väga suur. Lotovõit, milleks võib teatud mööndustega lugeda ka Nokiat, on üsna ebatõenäoline. Eelnev aga ei tähenda, et me ei võiks olla mõnes niðis tugevad. Pealegi - väikesele rahvaarvule vaatamata on meil ette näidata mitmeid olümpiavõitjaid.

Eelnevat ei tuleks võtta kui õigustust innovaatilisest tegevusest loobumiseks. Vastupidi - peame olema innovaatilised ning maailma arengule avatud, et läbi lüüa ja edukad olla. Samas ei tohiks võtta innovatsiooni kui millegi täiesti uue ja meeletult keeruka loomist, vaid pigem olemasolevate võimaluste kasutamist uudsel viisil. Pole just palju suuri, unikaalseid ja suurt tulu andvaid leiutisi, mida oleks Eestis loodud. Vaevalt, et neid palju ka tuleb. Samas on Eesti näidanud suurepärast kohandumisvõimet erineva ühiskonnakorraldusega ning ikka hakkama saanud. Oleme harjunud muudatustega, seejuures kiirete ja jõulistega. Oleme küllalt praktilise meelega ning meid ei seo liigsed tavad, harjumused. Kõigile soodsama tulemuse nimel ollakse enamasti valmis koostööks.

Pole põhjust väita, et eesti inimesed oleksid muutunud. Seega, miks peaks seekord väga halvasti minema? Kindlasti tuleb pingutada, et unikaalsed võimalused ära kasutada, kuid kõik jõupingutused vaid sellele suunata oleks rumalus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing