Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kahjuritõrjuja ennetab rünnakud

Väinu Rozental 09. mai 2008, 00:00

"Lausa prussaka ja hiirega tõtt vaatama satub meie töötaja tänapäeval harva - vastasel juhul on tegu juba väga käest lastud objektiga," ütleb Eesti suurima kahjuritõrjefirma, OÜ Rentokil Lõuna-Eesti müügijuht Anneli Haavandi ajakirjanikuga kohtumisel sissejuhatuseks. On esmaspäeva hommik ja oleme sisenemas Tartu kodutute öömajja.

Rentokili kahjuritõrjuja Kalle Põhjala tunnistab kaitseriietust selga tõmmates, et tegelikult on ta saanud öösel vähe magada. "Tegin öösel kahes Tartu restoranis kahjuritõrjet," seletab Põhjala ja lisab muiates: "Ma ei saa ju oma pritsiga välja ilmuda, kui kõrtsikülastajad pidu peavad."

Kell üheksa on kodutute varjupaigas vaikus - selle asukad on lahkunud oma igapäevasele korilusretkele ning respiraatorit kandev Kalle Põhjala saab segamatult liikuda ruumist ruumi ning piserdada kõik voodid ja muud pinnad üle tuberkuloosi- ja muid baktereid surmava ollusega. Varjupaiga kergelt läppunud õhk asendub desinfitseeriva aine kirbe lõhnaga.

Rentokil käib kodutute öömaja desinfitseerimas igal esmaspäeval. "Putukatõrjet teeme vastavalt olukorrale, aga mitte harvemini kui kolme kuu tagant," selgitab Anneli Haavandi. "Kindlasti tuleb siin teha prussaka- ja lutikatõrjet ning sügisel ka kirbutõrjet."

Varjupaiga juhataja Viktor Karhu lepib Anneli Haavandiga kokku, et järgmise nädala esmaspäeval tullaksegi tegema prussakatõrjet. "Kuigi me ei luba oma asukatel kotte sisse tuua, tehakse seda vahel salaja ja nii tuuakse majja ka prussakaid," tunnistab Karhu ja lisab, et koostöö kahjuritõrjefirmaga on nende asutuse puhul vältimatu. Järgmisel objektil, Tartu linna piiril asuvas Eesti suurimas söödalisandite tehases OÜs Agrovarustus ei ole mürgipritsiga midagi peale hakata. Siin tuleb Kalle Põhjalal kontrollida näriliste mürgisööda kaste.

Kokku on tootmisruumis ja laos 12 lukustatud kasti. Monitooring näitab, et ühelgi söödal pole hambajälgi ehk Agrovarustuse hoones pole hiiri. Samuti pole firma olme- ja puhkeruumides ühtki putukat, sest feromoonpüüniste liimpinnad on puhtad. Põhjala paneb valamukappi ja külmiku taha uued putukapüünised.

Agrovarustuse kvaliteedijuht Tarmo Lodi meenutab, et nende endisesse tootmishoonesse tulid korra hiired sisse. "Panime tookord ise mürki ja kutsusime ka spetsialistid kohale," räägib Lodi.

"Oleme tunnustatud ettevõte ja seega oleks mõeldamatu, et me kahjuritõrje teenust sisse ei ostaks. Lepingule vastavalt teeb kahjuritõrjuja korra kvartalis näriliste ja putukate monitooringut." Rentokili juhataja Toomas Trei andmeil on kahjuritõrje turumaht Eestis 25-30 miljonit krooni ja Rentokili turuosa on umbes pool. "Kahjuritõrjujate mängumaa suureneb, sest seni pole Eestis sisuliselt üldse tegeletud lindude tõrjega," räägib Trei. "Meie inimesed pole kahjuks teadlikud, milliseid haigusi võivad linnud levitada."

"See pilt oli tõeliselt õõva tekitav," tunnistab ASi Ragn-Sells töödejuhataja Kalev Ott, kui meenutab kuumuse eest pagevaid prussakahorde.

Kõik see juhtus 2006. aasta juunis, kui Võru lähedal Räpos asuv prügila süttis põlema ja kogu ümbrus oli ühtäkki kuumuse eest põgenevaid prussakaid täis. Kõige hullemasse olukorda sattusid muidugi kaks prügilast paarisaja meetri kaugusel asuvat talu.

"Prussakate rohkus tuli tookord meile ebameeldiva üllatusena," tõdeb Ott. "Ilmselt oli meie tollane koostööpartner, üks kahjuritõrjefirma, tegelenud prügilas tõrjega vaid moepärast."

Oti sõnul vahetasid nad kiiresti koostööpartnerit ning pärast korduvaid tõrjeaktsioone saadi olukord kontrolli alla. "Firma käib nüüd kord kvartalis prügilas, kus teeb putukatõrjet ning paneb rotimürki," lausub Ott. "Prussakas tekib taas prügilasse eelkõige linnast toodud prügiga."

Toiduseadusele vastavalt on kõigil toidukäitlejatel kohustus teha kahjuritõrjet, kusjuures ettevõtte otsustada on, kas tõrjet tehakse ise või ostetakse teenus sisse. Samuti on ettevõttel õigus otsustada, kui tihti kahjuritõrjet teha. Tõrje sagedus sõltub ettevõtte liigist ja võimalike kahjurite liigist. Meie ameti inspektorid käivad kontrollimas, kas ettevõttes on kahjuritõrjeks rakendatud meetmed piisavad. Samuti on meil olemas vihjetelefon, kuhu klient saab jätta informatsiooni kahtluse korral, et antud toitlustusasutuses pole kahjuritõrje piisav olnud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing