Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lõppakordis Beethoven, Brahms ja Sibelius
Viimati 2005. aastal festivalil "Tubin ja tema aeg" Tallinnas esinenud Helsingi Linnaorkester on 1882. aastal Robert Kajanuse loodud esimene professionaalne sümfooniaorkester Põhjamaades. Alates 1995. aastast on orkestri kunstiline juht ja peadirigent Põhjamaade üks mitmekülgsemaid ja huvitavamaid muusikalisi talente Leif Segerstam.
Eestis annab orkester Leif Segerstami juhatusel kaks kontserti. Viimast - Pärnus toimuvat kontserti - juhatab Segerstami kunagine õpilane Jani Telaranta.
Avaloona kõlab Ludwig van Beethoveni avamäng "Egmont". Kui Viini keiserliku teatri tellimusel valminud Goethe näidendi saatemuusikat tervikuna esitatakse harva, siis avamäng "Egmont" kõlab sageli iseseisva kontsertpalana kui Beethoveni programmilise muusika üks parem näide.
Samuti ettekandele tulev Johannes Brahmsi Viiulikontsert D-duur kuulub ühes Beethoveni, Mendelssohni ja Tšaikovski teostega 19. sajandi nelja kuulsaima viiulikontserdi hulka.
Soleerib maailma kontserdilavadel enim nõutud hollandi viiuldaja Isabelle van Keulen, keda peetakse oma põlvkonna üheks karismaatilisemaks muusikuks.
Kuulsa soome sümfonisti Jean Sibeliuse loomingust tuleb esitamisele Sümfoonia nr. 2 D-duur. Teose loomise ajal valitsenud poliitiline õhustik Soomes andis põhjust interpreteerida seda kui patriootlikku manifestatsiooni. Teise sümfoonia esiettekanne Helsingis 8. märtsil 1902. aastal autori dirigeerimisel oli soomlaste jaoks suursündmus, mis võeti vastu ovatsioonidega. Teos on siiani Sibeliuse populaarseim sümfoonia.