Teisipäev 27. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nafta hinna tõus on liiga hoogne

Tarvo Vaarmets 09. mai 2008, 00:00

Väga mitmed spetsialistid on viimastel nädalatel üksteise võidu rääkinud 200dollarilisest nafta hinnast. Lähimineviku trendi arvestades võiks seda pea pimesi uskudagi, aga praegust olukorda kainelt analüüsides võib nafta hinna tõusule panustamine lühemas perspektiivis olla hoopis suur risk.

Mai alguses küttis nafta hinna kasvule hoogu juurde Goldman Sachsi analüütik Arjun Murti, kelle aruande kohaselt võib musta kulla barrelihind tänu arenguriikide nõudluse suurenemisele lähema poole kuni kahe aasta jooksul küündida 200 dollarini.

Aprilli lõpus teatas Austraalia suurima rafineerimisettevõtte Caltexi juht Des King, et peab samuti nafta hinna kerkimist 200 dollarini barrelist tõenäoliseks.

"Vaadates, kuidas maailma energianõudlus muudkui suureneb, arvan, et 200 dollarini jõuame mingil ajal kindlasti," rääkis King ABC Newsi vahendusel. Samal päeval avaldas oma analüüsi ka Deutsche Banki analüütik Adam Sieminski, kelle hinnangul jätkab nafta hind kiiret sõitu, kuni nõudlus lõpuks ära kukub. Ka tema nimetas ühe võimaliku murdepunktina 200dollarilist barrelihinda.

200 dollari prognoosijate klubiga on osaliselt liitunud ka OPECi president Chakib Khelil, kes Reutersi vahendusel 28. aprillil märkis, et uue saja püüdmine on võimalik, kui dollar jätkab nõrgenemist.

Niisiis on meil terve armee tunnustatud spetsialiste, kes ütleksid meile justkui: "Kui tahate raha teenida, panustage nafta hinna tõusule."

Pikaajaliselt võibki eelpool nimetatud spetsialistide arvamusega nõustuda ja nafta hinna tõusu puhtalt nõudluse kasvamise taustal uskuda ning sellest ka endale sobival viisil kasu lõigata, kuid nafta hinna samasuguse ralli jätkumine lähitulevikus ning jõudmine aasta-kahega 200 dollarini on minu meelest üsna küsitav. Miks?

Uue saja prognoosijad on ka ise nimetanud nafta hinna põhilisi üleslükkajaid - tavapärane nõudluse-pakkumise suhe esimese kasuks ja dollari edasine nõrgenemine.

Kui pikaajaliselt toetab nõudluse kasvu peamiselt Hiina ja India aina suurenev energiavajadus ning pakkumist survestavad samal ajal üha suuremaid investeeringuid nõudev naftatootmine, siis vaadates tänast päeva, näeme, et olukord on fundamentaalselt tegelikkuses üsna tugev ning edasist hinnatõusu ei toeta.

Naftavarud on küllaltki suured ja viimaste aastate jooksul isegi kasvanud. Lisaks võib OPECi selle aasta aprillikuu naftaturu aruandest lugeda, et 40% maailma kogu naftast tootva organisatsiooni teise kvartali toodang on piisav, et rahuldada nii nõudlust kui ka suurendada varusid. Kogu maailma naftanõudlus selle aasta esimeses kvartalis oli 87,1 miljonit barrelit päevas, naftat toodeti aga veidi vähem kui 86,8 miljonit barrelit päevas. Nõudluse kasvult hakkab aga kahtlemata hoogu maha võtma üle viiendiku maailma naftast tarbiva USA majandusaktiivsuse vähenemine.

Samuti peaks nafta hinna kiireks kerkimiseks dollar oma sügavat langust jätkama, aga tingimustes, kus FEDi intressimäärade langetamine tundub selleks korraks läbi olevat ja dollariturul näib endiselt valitsevat rahapuudus, on see nii suures ulatuses nagu seni vägagi kahtlane.

Seega - olukorras, kus nõudluse kasv on pakkumisele järele jõudmas, naftavarud viimaste aastate tippude juures ja dollari edasine nõrgenemine kaheldav, tundub nafta hinna lühiajaline kerkimine, liiatigi siis 200 dollarile, põhjendamatu.

Nafta hinna liikumine mõjutab teatavasti otseselt või kaudselt kõiki ettevõtteid. Otseselt mõjutab nafta hind naftatootjate tulemusi ja seeläbi ka nende aktsiate käitumist.

Kõrge hind toob naftatootjatele suuremaid kasumeid. Näiteks soovitab Goldman Sachs praegu panustada Venemaa naftatootjasse Lukoil. Lisaks mõjub kallis nafta hästi ka alternatiivse energia ettevõtetele, nagu näiteks tuulegeneraatoreid tootev Taani Vestas Wind ja Hiina päikeseenergia seadmeid tootev SunTech Power.

Teistpidi kannatavad kõrge nafta hinna käes aga lennukompaniide aktsiad. Viimased ongi päris kõvasti peksa saanud ja seda õigustatult. Nii kukkus näiteks SASi esimese kvartali kahjum eelmise aasta 18 miljonilt selle aasta 1,08 miljardile Rootsi kroonile. Finnairi esimese kvartali kasum kukkus 41%.

Kui ettevõtete tulemused reageerivad nafta hinna liikumistele viitega, siis otsem tee nafta hinna tõusult kasu lõikamiseks on näiteks ETF (börsil kaubeldav fond) sümboliga USO. Ent, nagu öeldud, viimase ostmine praegu tundub liigse riskina. Usun, et lähemas perspektiivis näeme paremaid ostukohti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing