Novaatori uudised

Arstid teavad hästi, et pandeemia või katastroofi korral ei jõua meedikud ja õed vajalikku abi kõigile osutada.

Seega tuleb teha karm valik, keda aidata. Nüüd on Ameerika mõjukate arstide koostöös valminud juhised haiglatele sellises olukorras käitumiseks. Abist jääksid tõenäoliselt ilma eelkõige vanurid ja dementsed ning raskelt vigastatud, kirjutas AP.

Nimekiri on koostatud, et raskes olukorras mõtleksid kõik ühtmoodi ja keskenduksid eelkõige nende inimeste päästmisele, kellel on pikaajaliselt suurimad šansid ellu jääda.

Soovitused ilmusid Ameerika rindkeremeditsiini kolledži ajakirjas Chest.

Larence Gostin Georgetowni ülikoolist loeb soovitusi küll olulisteks, kuid hoiatab, et tegemist on nii poliitilise kui ka juriidilise miiniväljaga. "Soovitused lähevad ilmselt vastuollu seaduste ning põhimõtetega, mis keelavad diskrimineerimist vanuse ja invaliidsuse alusel," ütles ta.

"Kui ideed edasi arendada, siis jääks abist ilma tõenäoliselt eelkõige vaesem osa ühiskonnast, sest neil on ka kehvemad tingimused oma tervise eest hoolitsemiseks. Massikatastroofide ajal on ressursside mõistlik jaotamine vajalik, kuid siin ei saa me läbi ilma tõsiste eetiliste probleemideta," ütles Gostin.

USA haiglate assotsiatsiooni asepresident James Bentley ütles, et juhend ei ole haiglatele kohustuslik, vaid pigem abistav materjal. See sarnaneb lahinguväljal tegutsevate arstide tegevusega, kes aitavad eelkõige neid, kellel on parimad võimalused ellujäämiseks.

"See pole esimene kord, kus taolisi soovitusi on proovitud välja töötada, kuid see nimekiri on detailseim, mida olen näinud. Arstiabi ebavõrdse jaotamise mõte on ebameeldiv, kuid loodetavasti saavad inimesed aru, et teatud olukorras võib see olla vajalik," ütles Bentley.

"Majanduskriisi ajal teadusse investeeritud raha aitab tulevaste kriisidega paremini hakkama saada," ütles Euroopa Komisjoni innovatsiooni ja teadusuuringute peadirektor José Manuel Silva Rodriguez intervjuus Novaatorile.

Eelmisel nädalal oli ta kahepäevasel visiidil Eestis.

Mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas peaks majandus põhinema teadusel ja arendustegevusel. Kuid Eesti puhul on asi paranenud.

Viimastel aastatel on tehtud rohkem investeeringuid teadusse ja arendusse ning ka erasektor on hakanud siin kaasa rääkima, kuigi meile meeldiks, et erasektori osa oleks selles vallas aina suurem ja suurem.

Euroopa projektides osaledes on Eesti väga konkurentsivõimeline, teadmiste tase on väga hea.

Eestil on väga selge siht parandada teadusega seotud infrastruktuuri, samuti arendada kõigi oskusi, alustades tudengitest kuni teadlasteni, kes on läbinud doktoriõppe.

Oluline on, et teadusse tuleks rohkem inimesi.

Teie probleem on sama, mis mujal Euroopas. Inimesed õpivad muid asju ega vali teadlasekarjääri.

Paljudes Euroopa riikides on majanduskasv muutunud aeglasemaks võrreldes eelmiste aastaga, nii on pea kõigis liikmesriikides.

Kuid kindlasti ei tähenda see, et tuleks peatada investeeringud teadus- ja arendustegevusse.

Nende investeeringud tõstavad konkurentsivõimet ning võimet saada hakkama tulevaste finantskriisidega. Teadus on tulevase majanduskasvu mootor. Ei saa lõigata ära oma tulevast arengut.

Küsimus on Euroopa killustatuses. Meil on 27 riiki, mitte üks. Euroopas tuleb teaduses ja tehnoloogias eri valdkondade jõud ühendada. Kuid ma olen lootusrikas, et tulevikus on meie tulemused Ameerika Ühendriikidega võrreldes paremad. Viimase aasta Nobeli preemiate jagamisel olid eurooplased ju väga edukad.

Konkurents on teaduses väga hea asi ning me peame konkureerima omavahel, aga ka Jaapani ja Hiinaga. Aga me peame nendega ka koostööd tegema.

Muidugi ei saa olla kõiges edukas, kuid ei saa ka lihtsalt teatud valdkondi ära lõigata. Eestis on ju terve hulk eelistusi: infotehnoloogia, biotehnoloogia, meditsiin ja materjaliteadused.

Kuid need valdkonnad on prioriteetsed ka Euroopas. Tähtis on, et oleks rohkem häid teadlasi, et olla prioriteetsetes valdkondades esiplaanil.

Meil on mõned aktsioonid, et motiveerida koolides nende ainete õppimist. Töörühm, mida juhib Prantsusmaa endine peaminister Michael Rocard, töötab välja terve hulga soovitusi, kuidas suurendada õpilaste huvi ja motivatsiooni tehnikateaduste vastu.

See on üleeuroopaline probleem ja tähtis selleks, et me suudaks tulevikus konkureerida Hiina või Indiaga.

Ükskõik kui vaikselt me ei püüaks ka edasi tegutseda, tulnukate sissetungi ärahoidmisega oleme me hiljaks jäänud. Nii väidab Moskva raadioinseneriteaduse ja -elektroonikainstituudi teadlane Aleksander Zaitsev, osutades astronoomide peale.

Juba 40 aastat on astronoomid pommitanud kosmost mikrolainetega, et kaardistada maailmaruumi või uurida näiteks asteroidide liikumist. Kõik need signaalid võimaldavad meieni tagasi jõuda, kirjutas populaarteaduslik ajakiri New Scientist.

Sedasorti signaalide kogusega võrreldes on kõik need signaalid, mida saadetakse Maalt spetsiaalselt maavälistele tsivilisatsioonidele, justkui sosin.

Astronoomide väljasaadetud signaalid on jõudnud kosmoses kaks tuhat korda suuremale alale kui signaalid, mis on saadetud välja spetsiaalselt tulnukatele mõelduna.

Globaalne soojenemine võib järgmiseks kümnendiks puhkusele minna. Pikemas perspektiivis peaks aga soojenemistrend jätkuma.

Jahenemise põhjusena tuuakse välja Golfi hoovuse nõrgenemine. Golfi hoovus toob sooja vett Atlandi ookeani keskosast Euroopasse ning viib jahenenud vee ookeani süvaosades tagasi ekvaatori suunas. Järgmisel kümnendil toimub aga teadlaste arvates hoovuse ajutine nõrgenemine, mis toob Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse jahedama ilma, ütlesid ajakirjas Nature artikli avaldanud teadlased.

Eelmisel aastal avaldatud rahvusvahelise valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) raporti kohaselt ennustatakse atmosfääri keskmise temperatuuri soojenemist 1,1 kuni 6,4 YC võrra aastaks 2100. IPCC hinnangul soojeneb atmosfäär järgmise kümnendi jooksul 0,2 kraadi võrra.

Siiski on klimatoloogid rõhutanud, et soojenemine ei saa olema ühtlane protsess, pigem tuleb ette mitmeid pause ja tagasilangusi.

Autor: Villu Päärt