Ligi: Laar hõikab teiste ideed enda nimel välja

12. mai 2008, 18:06

Reformierakonna aseesimees ja riigikogu
rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi leiab, et IRLi majanduse päästmise plaani
puhul on kõige julgem samm koalitsioonipartneritevaheliste arupidamiste ja
kokkulepete enda nimel väljahõikamine.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar esitas nädalavahetusel Eesti majanduse arengu uued teesid, Ligi sõnul on suures osas tegu ettepanekutega, mida on koalitsioonis juba arutatud või mis on isegi vastu võetud. "Ei midagi originaalset. Dokument on mõistlik. Aga kui küsida, kas on mõni idee, millest pole räägitud või mida teised pole toetanud, siis ta (Mart Laar – toim.) jääks vastamisega hätta. Kõnesid on lihtne kirjutada," ütles Ligi, märkides, et Laar oleks võinud siiski viidata, et need küsimused on olnud juba koalitsioonis jutuks.

"Minu pettumuseks ei ole Laar toetanud maksuerisuste kaotamist, küll aga osutanud tulumaksu alanemise ja maksuvaba miinimumi tõstmise peatamisele. Riigiettevõtete juhtimise parandamine jääb loosungi tasemele, ootaks näiteid ja probleeme. Riigikogulaste nõukogudesse kuulumine on kõige populistlikum neist loosungitest. Ettevõtete arv, kus nad osalevad, võib olla liiga suur ja riigikogulaste valik peaks olema hoolikam, kuid Reet Roos või Indrek Raudne ei saa küünevõrdki paremaks nõukogu liikmeks pelgalt selle pärast, et neid enam riigikokku ei valitud. Nende vastutus on lihtsalt väiksem ja kontrolliv roll kitsam,” rääkis Ligi aripaev.ee-le.

Börsile viimisest räägiti poliitiku sõnul koalitsioonis ka eelmisel nädalal. "Valdav hoiak on pooldav, kuid otsuseid ei ole tehtud. Selge on, et tundlikud erastamisprotsessid - elektrijaamad, raudtee - neid ei soosi. Sisulisi küsimusi, mida arutada, on ka, ja meil on tegemisel ka üks magistritöö sel teemal. Mis täpselt on lisaväärtus, tuleb ju laiale avalikkusele lihtsalt ära seletada. Laari meelest on see täiendav investeerimisvõimalus, kuid ettevõtetele pole see määrav küsimus, pigem investorile ja börsile,” rääkis Ligi.

Teiseks peab investor teadma, mida ostab. „Kuni elektri hind kujuneb tarbijakaitse kirgede järgi, ei tea ju investor, mida ostab. Märksa vähem fundamentaalsete küsimuste peale ju börs peatab kauplemist. Igatahes on sel teemal tulemas üks avalik debatt, kus osaleme, ja esmaspäevaks ootame Partsilt ülevaadet börsileviimise võimalustest. Estonian Airi teemal on ta avalikult müügi vastu sõna võtnud,” rääkis Ligi edasistest sammudest riigiettevõtete börsilemineku arutelus.

IRL pakub välja ka ettepaneku kaasata majanduse arendamiseks vajalike infrastruktuuriobjektide rajamiseks erakapitali. Ehitada public-private rahastamisskeemi kasutades valmis neljarealine Tartu-Tallinn maantee, Tallinn-Narva maantee ning Pärnu liiklussõlm, valmistades ette järgnevate suurehitiste nagu Saaremaa silla projektid. „Kui ta räägib private public partnershipist, siis see pole mingi lahendus. See tekitaks kohe eelarve tasakaalutuse. Sellega võtad endale kohe kohustuse, lisaraha aga ei teki. See seoks eelarve vahendeid ja see ei tagaks tasakaalu,” oli Ligi pessimistlik.

IRL tahab toetada transiidisektori arengut, otsides võimalusi konteinerterminalide rajamiseks Eestisse. „See on kius. Peaminister on sõna võtnud sadama teemal, siin pole poliitilised riskid lahendatud. Teede läbilaske võime näiteks. Aga Laar torkas ikka selle punkti sisse. Meie transiidi vastu ei sõdi. Vene gaasitrass kuskil mere põhjas on aga väiksem probleem kui läbilaskmatud piiripunktid olukorras, kus meil tulevad konteinerid,” ütles Ligi.

IRLi plaanis on inflatsiooniga võitlemiseks kirjas selline punkt: külmutada riigiasutuste ning nende allasutuste tööjõu- ning majandamiskulud kolmeks aastaks 2008. aasta tasemel, muuta riigiasutuste palgasüsteem läbipaistvaks ning arusaadavaks, kaotades lisatasud.

"Külmutamine on otsustatud asi, kuid meie ettepanek on külmutamine oli tänavuse aprilli, mitte 2008. eelarve alusel. Ajakirjanduses Ansipi suu läbi, samuti koosolekutel öeldud,” kommenteeris Ligi.

Siduda palgad – ka riigikogu ja valitsuse liikme palgad - lahti keskmise palga tõusu kaudu toimuvast automaatsest kasvust. Mitte kehtestada enam uusi eripensione.

„Keskmisest lahtisidumine on otsustatud asi, aga võtab mõnel juhul kolm aastat aega. Kokkuhoid pole väga suur, kuid arvestada tuleb, et kohtunike palkadel on omakorda seos prokuröride, uurijate jne palkadega,” rääkis reformierakondlane.

Vähendada riigiaparaati. Vähendada tuleks ka valitsuse koosseisu, kaotades selleks järgmiste riigikogu valimiste järel valitsuses portfellita ministrite kohad.

„Riigiaparaadi ohjamine käib esimese punkti kaudu ja on tegelikult olnud pidev hoiak uute struktuuri osas, kuid ebatõhus eelarvepiiranguta. Samuti on alati mingid poliitilised erandid, sealhulgas eriti IRLi ministrite haldusalas, nii et rääkimine on sellevõrra lihtne,” ütles ta.

Vähendada riigiaparaati. Vähendada tuleks ka valitsuse koosseisu, kaotades selleks järgmiste riigikogu valimiste järel valitsuses portfellita ministrite kohad.
"Sisuliselt otsustatud, aga me oleme püüdnud Laari veenda, et seni võetud kohustuste ülevaatamine on märksa suurem reserv,” ütles Ligi.

Alampalga külmutamise kohta ütles Ligi, et tegu on tõega Laari ettepanekuga, mis Reformierakonnalt ei tulnud lihtsalt põhjusel, et koalitsioonipartnerist sotsidele on see väga tundlik teema. "Mõistlik mõte,” märkis Ligi.

Kehtestada seadusega kontroll kohalike omavalitsuste laenuvõtmise üle, vältimaks olukorda, kus vastutustundetu laenamine võib saada ohtlikuks omavalitsusele endale, ohustades ühtlasi riigieelarve tasakaalu.

"Kas keegi pole veel kuulnud Ansipi sõnavõtte sel teemal? Ka eelnõu on olemas ja meie fraktsioon arutab seda uuesti kolmapäeval, on ka varem arutanud, sest dokument on mahukas ja keeruline,” märkis Ligi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. May 2008, 12:39
Otsi:

Ava täpsem otsing