Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nokia koosolekul osales läbilõik soomlastest
Äripäeva töötajate jaoks iseenesestmõistetav, et juhul kui ajakirjanik soovib minna börsiettevõtte aktsionäride üldkoosolekule, peab ta olema kas ise aktsionär või aktsionäri volitatud esindaja.
Kaks aastat tagasi ei piisanud Merko Ehituse aktsionäride koosolekul isegi sellest. Äripäeva ajakirjaniku küsimustele, kes esindas samal ajal ka aktsionäri, ei vastanud ettevõtte nõukogu esimees Toomas Annus toona ka siis, kui need olid esitatud kirjalikult.
Möödunud neljapäeval Helsingi messikeskuses toimunud Nokia aktsionäride üldkoosolekul oli tuhandeid inimesi mahutavas saalis ajakirjanikele ette nähtud kaks rida.
Ma pole kusagil kuulnud ega lugenud, et börsiettevõtete ehk avalike ettevõtete üldkoosolekud oleksid ajakirjanikele suletud. Peavad ju nemad vahendama nendele aktsionäridele, kes kohale ei saa tulla, olulisema kohapeal toimunust, sest börsiettevõtete kõikide aktsionäride kohalolek on füüsiliselt võimatu.
Nokia koosolekule oli kogunenud tuhatkond aktsionäri. See moodustas alla protsendi aktsionäride üldarvust, mis oli koosoleku toimumise päeva seisuga 302 378.
Ehkki aktsionäride üldarvust moodustavad soomlased kolmandiku, olid kohalolijad siiski peaaegu eranditult põhjanaabrid, seda igas vanuses ja kõikidest ühiskonnakihtidest. Trammis sõitsid sinna kolm tavalist nooremas keskeas meest, koosoleku ajal istus minu kõrval Prada käekotiga multifunktsionaalset nutitelefoni E61i kasutav vanem daam. Töökeeleks oli soome keel, aga räägitu tõlgiti nii inglise kui ka rootsi keelde.
Suurem osa ja otsustav hääleõigus on aga siiski välismaistel institutsionaalsetel investoritel, kes olid juhatuse poolt aktsionäride üldkoosolekule tehtud ettepanekud kirjalikult juba heaks kiitnud või saatnud koosolekule esindama pankade (Nordea, SEB, Svenska Handelsbanken) esindajad.
Koosolek ise oli üsna tavapärane. Diskussioonis osales viis-kuus aktiivset aktsionäri, kes tegid ka ettepanekuid hääletamisele läinud punktide kohta. Üks neist oli üsna eakas majanduskonsultant Georg Jauhiainen.
Tegemist on aktsionäride aktiivse ülesastujaga paljudel üldkoosolekutel. Möödunud esmaspäeval oli ta Helsingin Sanomate teatel olnud vastu meediakompanii Alma Media otsusele müüa telejaamad MTV3 ja Subtv ning raadiojaam Nova rootslaste ühisfirmale, mille üheks osapooleks on Äripäeva omanik Bonnier. Tema nime leiab veel Ruukki, Neste Oili ja Fortumi aktsionäride üldkoosolekute protokollidest.
Nokia üldkoosolekul tundis ta muret selle pärast, kas möödunud aastal üle võetud ettevõtete kappidest ei ole välja tulemas luukeresid. Rahulolematu oli ta ka liiga väikeste dividendide pärast, ehkki selle määra tõsteti eelmise aasta 43 eurosendilt 53 sendini, mis tähendab 23protsendilist tõusu. Seda toonitas ka aktsionäride üldkoosoleku avades nõukogu esimees Jorma Ollila. Jauhiainen võrdles tõusu omaaegsete saavutustega Nõukogude Liidus, kus võrdluse baasiks oli peaaegu null.
Loomulikult oli kõige enam diskussiooni tekitavaks punktiks nõukogu liikmete tasude küsimus, kus nii mõnigi emotsionaalne esineja tekitas saalis aplausi. See oli ka ainus päevakorra punkt, kus formaalselt kanti protokolli neli ettepanekut. Läbi läks aga ikka ettevõtte nõukogu ettepandu.