Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Inimesed, kes töötavad suuga

1706-aripaev 13. mai 2008, 07:45

Ei, mitte poliitikud! Hoopis degustaatorid
on need, kelle maitse- ja lõhnameelest sõltub toiduainetööstuste toodete edu või
läbikukkumine.

Te võite ainult soovida, et teil oleks nii maitsev töö kui siin loos vaadeldavatel inimestel. Olgu, tegelikult asi siiski nii magus pole, kuigi minagi alguses nii arvasin.

Kui uskuda purgisuppide poolest tuntud ettevõtte Salvesti peatehnoloogi Marika Kraminit, pole degustaatoriamet nii kerge midagi. "Öeldakse jah, et lihtne, aga tegelikult see nii pole," räägib naine, jättes mulje, et igaüks sellega hakkama ei saaks, umbes nagu keevitamisegagi. "Ka maitsemeel väsib ja siis ei tule õigeid vastuseid," märgib Kramin, kelle sõnul kuulub Salvesti degustaatorite gruppi kümme inimest nii tootearendusest, juhtkonnast kui ka müügimeeskonnast. Alati samad inimesed.

Süsteem on lihtne: toode tehakse valmis, inimesed aetakse kokku, maitsmine läheb lahti, antakse tagasisidet ning kui tarvis, lähevad kokad kööki tagasi ning teevad uue toote. "Igaüks maitseb oma tempo järgi, kiirustada ei saa," selgitab degustaator, andes mõista, et igaüks mälub ja mõtleb, kui kaua tahab. Väljasülitamist tuleb harva, kui üldse ette. "Üritame maitsmistega mitte liiale minna."

Maitsemeele "puhtana" hoidmise abinõudena loetleb Kramin, et enne degusteerimist ei tohiks suitsetada, kohvi juua ega liiga tugeva odekolonniga üle pingutada. Kui juba maitsmiseks läinud on, aitavad tavaline vesi ning teravate toitude puhul sai suu eelmise toote maitsemälestusest puhtaks pühkida ning uut vastu võtta. "Teinekord tehakse ühest tootest kolm-neli varianti valmis, mille seast valitakse parim," ütleb tehnoloog.

A. Le Coqi laboratooriumi juhtaja Marika Külm räägib, et kokku on firmas õllemaitsjaid kolmekümne ringis. "Eelkõige on vaja motivatsiooni, sest degusteerimine on selline tegevus, millele peab suutma keskenduda," räägib 15aastase staažiga maitsja. Kõik degusteerimisrühma liikmed on saanud Külma sõnul väljaõppe. Kord käis koolitaja tehases jutustamas, teinekord on tellitud õpe ka Maaülikoolist. "Koolituse käigus on võimalik ära testida põhimaitsete tundlikkus. Ei saa olla sellist asja, et põhimaitseid ei tunne. Samuti ei tohi olla värvipime," räägib Külm, kes pärimise peale märgib, et kord kukkus inimene ühe maitsega ka korra testis läbi, kuid tiimist siiski sulge sappa ei saanud.

Naljaga pooleks küsin, kas mõnele degusteerijale õllemaitsmine liiga palju meeldima pole hakanud. "Ei, selliseid asju pole meil juhtunud, et keegi oleks alkohoolikuks muutunud," naerab Külm.

Sommeljee ja alkoholispetsialist Matti Timmermann ütles: "Maitseid on tegelikult väga vähe. Maitseid ei tunne inimesed rohkem kui magus, soolane, hapu, vürtsikas, mõru ja siis veel mahlakus. Rohkem ei olegi. Kõik muu, see keeruline pool, mis ümber teema põimub, on lõhnad. Kui me sööme-joome, siis me tajume seda kõike ninakanali epiteelrakkude kaudu. Tihti inimesed ütlevad, et nad tunnevad leiva maitset või maasika maitset - tegelikult on need kõik lõhnad."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. May 2008, 07:42
Otsi:

Ava täpsem otsing