Maakleri eelmine elu - suveniiripoodnik Portugalis

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 13. mai 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maakleri eelmine elu - suveniiripoodnik Portugalis
"Mul ei olnud sisuliselt konkurente, sest müüsin suveniire, mida teistel kauplejatel pakkuda ei olnud," räägib Leesmaa. "Kindlasti hõlbustas minu puhul läbimüüki ka see, et minu kui mittekohalikuga oli turistil põnevam suhelda."
Peatänavast viie meetri kaugusel asuv pood Lojas das prendas (eesti keeles Kingituste pood) oli turismihooajal ehk kolmel suvekuul avatud iga päev 14 tundi. "Ühe suvekuu jooksul oli võimalik teenida kolme kuu keskmine palk," täpsustab Leesmaa. "Ülejäänud üheksal kuul avasin poe vaid nädalavahetusteks."
Leesmaa kinnitusel on Portugalis äri alustada lihtsam kui Eestis. "Äriga tegelemine on Portugalis ju elustiil," lausub Leesmaa ja lisab, et eraisikust ettevõtjana registreerimine läks talle koos riigilõivuga kokku maksma 120 eurot. Umbes 40 ruutmeetri suurust poepinda üüris ta kohalikelt sõpradelt ning vastavalt kokkuleppele maksis renti vaid suvekuude eest.
Leesmaa kolis 1997. aastal Lissabonist saja kilomeetri kaugusel asuvasse Nazaré väikelinna, sest see oli tema tennisetreenerist elukaaslase kodulinn. Kuigi suveniiriäri läks hästi, otsustas Leesmaa pärast ligi üheksa-aastast elu Portugalis tagasi Tartusse kolida. "Koduigatsus tõi mind koju," räägib Leesmaa.
Koju naasnuna asus Leesmaa tööle kinnisvarafirmasse Uus Maa. "Kuna mulle meeldib inimestega suhtlemine ja müügitöö, siis mõtlesin, et kui juba müüa, siis midagi suurt," põhjendab Leesmaa muigamisi kinnisvaramaakleriks hakkamist.
Aastatel 2002-2003 Portugalis ajutise asjurina tegutsenud Märt Piiskop meenutab, et peale Leesmaa tegelesid tol ajal Portugalis ettevõtlusega kaks Eestist pärit noormeest, kes pidasid Lissabonis restorani. "Kuuldavasti on poisid nüüd oma restoraniäriga kolinud Hispaaniasse Barcelonasse," lisab Piiskop.
Eugen Veges, puitlelude tootja, endise ASi Pal Wood juhataja
Tiina Leesmaa müüs Portugalis meie toodangut mitu aastat. Kuna tema tellitud kogused olid väikesed, sai ta postikulu tõttu esemed tunduvalt kallimalt kätte kui näiteks meie partnerid Saksamaal ja Prantsusmaal, kellele me saatsime kaupa konteineritega. Kuigi meie jaoks ei andnud Portugali suund ärilist efekti, olime me koostööst Leesmaaga vägagi huvitatud. Meie eesmärk oli kombata erinevaid turge.
Lotta Leesmaa (14), tütar
Mulle väga meeldis suviti ema poes abistada. Sain inimestega palju suhelda ning võõrkeeli praktiseerida.
Ka kõik mu sõbrad olid oma vanemate juures suviti tööl. Portugalis on ärid üldse väga perekesksed ja võõraid töötajaid meeleldi ei palgata.
Tänavu suvel müün Tartus jäätist. Omateenitud raha kasvatab noortes iseseisvust.
Hetkel kuum