Teid, lasteaedu ja ravi tabab suurim kärbe

Ainuüksi maanteede korrashoiult hoitakse tänavu kokku 386 miljonit krooni ning lasteasutuste investeeringute programmist saab hõlpsasti kokku hoida 75 miljonit krooni.

Seevastu iseenda piiramisega ehk tegevuskulude koomale tõmbamisega ministeeriumid just eriti ei hiilga.

Ootuspäraselt suudab sotsiaalministeerium kui suurima eelarvega ministeerium ka kõige enam kokku hoida - eelarve väheneb ministeeriumil 618,3 miljoni krooni võrra. Haldusalast aga kärbitakse ligi miljard krooni. Kõige suurem kärpimine tabab ravikindlustust, mis väheneb 537 miljoni krooni võrra. Ministeeriumi tegevuskuludest läheb raha vähemaks 2,5 miljoni krooni võrra.

"See ei tähenda, et arstiabi kättesaadavus inimese jaoks halveneb. Kulud tervishoiuteenustele samas ei vähene," märkis ministeeriumi esindaja Eli Lilles.

Tõsise minikärpijana paistab sotsiaalministeeriumi haldusalast silma aga tervishoiuamet, kes suudab püksirihma pingutada vaid 20 000 krooni ulatuses.

Keskkonnaministeerium vähendab kulusid 401 miljoni krooni võrra, peaasjalikult tuleb kulude kokkuhoid eraldistelt, mis olid mõeldud struktuuritoetuste rakendamiseks. Ministeeriumi tegevuskulud jäävad kärbetest puutumata.

Haridus- ja teadusministeerium võtab eelarvet väiksemaks 268 miljoni krooni võrra.

Kultuuriministeeriumi eelarve väheneb 201 miljoni krooni võrra, pool sellest jooksvate kulude katmiseks ette nähtud eraldistelt. Ministeeriumiametnikud aga võivad kergendatult hingata, sest seda eelarve osa kärbitakse vaid napi 595 782 krooni ulatuses.

Väiksemate kärbetega on siseministeerium (-32,4 mln), justiitsministeerium (-18,1 mln), kaitseministeerium (-27 mln), põllumajandusministeerium (-14,2 mln) ja välisministeerium (-7 mln).

Seevastu majandusministeeriumi eelarve hoopis kasvab 4,8 miljoni krooni võrra. Samas hoitakse kokku 236 miljonit krooni riigimaanteede korrashoiu arvel. Kärbitakse Edelaraudtee dotatsiooni 16 miljoni krooni võrra ja Eesti Raudteelt läheb vähemaks 147 miljonit krooni. Ministeeriumi enda tegevuskuludest kärbitakse 1,6 miljonit krooni.

Kasvab ka rahandusministeeriumi eelarve - 319 miljoni krooni võrra. Ministeeriumi igapäevaelult plaanitakse siiski kokku hoida 10,5 miljonit krooni.

Meie number paistab seal positiivne, aga see ei tähenda, et me pole oma kulutusi kärpinud. Ei saa teha järeldust, et rahandusministeerium saab raha juurde. Tegime ka muid märgatavaid muudatusi peale tegevuskulude, seega hoidsime kokku rohkem kui 10 miljonit. Rahandusministeerium on erandlik, meie juures on mingil määral ka selline üleriigiline puhver.

Eestimaa Rahvaliit ei mõista rahandusministeeriumi menetlustoiminguid, mille kohaselt pidid omavalitsusliidud eile kooskõlastama poole päevaga seletuskirjata 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu.

Valitsus on pannud omavalitsusliidud sundseisu, kuna need peavad poole päevaga kooskõlastama lisaeelarve eelnõu, millel puudub seletuskiri. Kooskõlastuse nõue ei peaks olema linnukese pärast, vaid ikka selle pärast, et vastajatel oleks võimalik oma seisukoht sisuliselt öelda. Ilma seletuskirjata eelnõu ülikiireks kooskõlastamiseks saatmine on juba iseenesest absurdne, rääkimata veel sellest, et seletuskirja puudumine raskendab veelgi eelnõu sisulist läbitöötamist.