Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mida Einstein tegelikult Jumalast arvas

14. mai 2008, 17:56

„Teadus ilma religioonita on lombakas,
religioon ilma teaduseta on pime“. Seda kuulsa füüsiku Albert Einsteini ütlust
on kurjasti ära kasutanud religiooni propageerijad, andes mõista, et Einstein
oli erinevalt paljudest teistest vähemtähtsatest teadlastest nende poolel.

Üks Einsteini kirjadest kõigutab aga seda seisukohta päris oluliselt. Üle 50 aasta erakogus olnud kiri pannakse sel nädalal Londonis oksjonile ning selle sisu ütleb ühemõtteliselt, et pime usukummardaja ta kindlasti ei olnud, kirjutas The Guardian.

„Jumal pole minu jaoks midagi muud kui inimlike nõrkuste produkt ja väljendus. Piibel on kogumik austusväärseid, kuid primitiivseid ja lapsikuid legende,“ kirjutas Einstein 3. jaanuaril 1954 kirjas, mis oli adresseeritud filosoof Eric Gutkindile.

Iisraeli riigi rajamise järel tehti juudist Einsteinile ettepanek asuda riigi presidendiks, millest ta keeldus. Samuti lükkas ta tagasi mõtte, et juudid on Jumala poolt äravalitud rahvas.

„Judaism on minu jaoks sarnaselt teiste religioonidega kõige lapsikumate uskumuste inkarnatsioon. Juudid, kelle hulka ma hea meelega kuulun, ei ole minu arvates kuidagi põhimõtteliselt teistest rahvustest erinevad. Minu kogemused ütlevad, et juudid pole teistest inimestest millegi poolest paremad, nende eeliseks on vaid see, et võimu puudumise tõttu on nad vabad selle kuritarvitamisega kaasnevatest pahedest,“ kirjutas Einstein.

Saksa keeles kirjutatud kiri loodetakse oksjonil maha müüa vähemalt 8000 naelsterlingi (160 000 krooni) eest.

Elu hilisematel aastatel viitas ta kosmilisele religioossele tundmusele, mis läbis tema teaduslikku tööd. 1954. aastal, aasta enne surma, avaldas ta soovi kogeda Universumit ühtse kosmilise kogumina. Tuntud olid ka tema jumalat mainivad ütlused. Näiteks „jumal ei mängi täringuid“, millega ta viitas kvantmehaanikas esinevale juhuslikkusele, mis tema arvates ei saanud olla õige.

Einsteini seisukohti on omakasupüüdlikult tõlgendanud nii ateistid kui ka usklikud, kuid ise üritas ta alati lihtsaid stereotüüpe vältida.

„Sarnaselt teistele suurtele teadlastele ei saa ka Einsteini lihtsalt kategoriseerida,“ ütles John Brooke Oxfordi ülikoolist. „On selge, et ta austas judaistlikes ja kristlikes traditsioonides pühaks peetavaid väärtusi. Samas ta mõistis, et religiooni näol on tegemist millegi palju keerukamaga, kui nö tavainimene ette kujutab.“

Einstein lükkas küll tagasi tavalise käsitluse religioonist, kuid ärritus, kui ateismi jutlustajad tema vaateid ära kasutama asusid. Sageli juhtub, et kes kõige rohkem kisab, see kõige vähem teab. Nii häiris ka Einsteini nende juures alandlikkuse ja tagasihoidlikkuse puudumine. „Kõige arusaamatum asi maailma kohta on, et see on arusaadav,“ ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. June 2008, 11:39
Otsi:

Ava täpsem otsing